Üleeile pärast (Föderaalreservi – toimetaja käsitlus) esimees Powelli pressikonverentsi, mis oli olnud raevukas ralli uutele kõrgetele tasemetele, langes kiiresti ja turg saavutas sulgemisel uued madalseisud.
Powell tuli välja ja ütles, et Fedi sihtmäär on nüüd tõenäoliselt kõrgem, kui see oli:
“Me arvame, et enne selle testiga täitmist on veel vaja katta. Intressimäärade lõplik tase on kõrgem, kui varem arvati.
Samuti ütles ta turule, et see võib intressitõusude pausi unustada:
“Oleks väga ennatlik mõelda või rääkida meie intressimäärade tõstmise peatamisest.”
Ehk siis järjest pumbatakse intressitõusudesse, ent majandus hakkab kivina kukkuma, püüdes inflatsiooni edutult langetada. Mida peaksid inimesed veel teadma, sellest järgnevalt omal algatusel lugemine.
Samal ajal kunstliku karakteri järgi kõik keskpangad, kes intresse tõstavad, tõstavad ka inimeste valutaset senisest märksa kõrgemale. Alljärgnevalt vastav foto:
Igal juhul põhiline majandusteadus ütleb meile, et kui pakkumine väheneb püsiva või kasvava nõudluse tingimustes, siis hinnad … tõusevad!
Kuid Fed on selle suhtes pime dogma tõttu: “inflatsioon on alati ja kõikjal rahaline nähtus”. Seetõttu on Fed sunnitud otsima rahalist abi.
Ja õpiku abinõu on? Kõrgemad intressimäärad.
Kuid intressimäära tõustes kasvavad ka nende ettevõtete rahastamiskulud, kes soovivad midagi toota . Seega on asjade tootmine praegu kulukam kui veel paar kuud tagasi. Kas keegi soovib arvata, mida see võib äsja kirjeldatud tarneprobleemidele kaasa tuua?
Ning tänu kõrgetele intressidele räägime juba täna kasumilangusest, mis viib kasumi kadumise ja seeläbi pankrottideni:
Kas majanduslangus on tulemas: ettevõtete kasumites on see juba käes, kui jätta kõrvale nafta- ja gaasitööstus. Ja halvim ei pruugi veel lõppeda.
Bloomberg Intelligence’i kogutud andmete kohaselt on S&P 500-sse kuuluvate ettevõtete kolmanda kvartali tulud (välja arvatud energia) langenud 3,5%, tuginedes senistele tulemustele ja prognoosidele, mis on alles ees. See on pärast 1,8% langust eelmisel perioodil, mis tähistab esimest järjestikust langust alates 2020. aastast, mil pandeemia algas.
Ning lõpetuseks:
Oodata on kuni 2,5 kvadriljoni dollari suurust katastroofi tulekut, millest seda järeldada?
“ Keegi ei saa võlga tagasi maksta ja isegi intresse ei saa maksta… Nii et võla lõhkemisel langevad ka varad, mida selle võlaga rahastati.
Seega peavad bilansi mõlemad pooled langema. Kas see langeb 50%, 75% või 90%, ma ei tea…
Ma mõtlen ainult riskile ja finantssüsteem ei püsi praegusel kujul.
Keskpangad kasutavad ainult ühte tüüpi ravimeid ja see on rohkem trükiraha. Nüüd saate trükitud rahalt negatiivset tulu. Nii et see ei päästa midagi.
Kahjuks vaatame olukorda, kus see süsteem hakkab lagunema. . . . Rikkad on ikka rikkad, aga vaesed on tõesti vaesed…
Üldiselt ei ole inimestel Ühendkuningriigis, Saksamaal ja enamikus Euroopa riikides elamiseks piisavalt raha. See on juba inimlik katastroof. Kuna toidukulud tõusevad 25%, energia ja bensiin, intressimäärad ja üürid, ei ole inimestel piisavalt raha ja see juhtub praegu.
See on mega mõõtmetega inimlik katastroof. See on nii kurb ja valitsustel pole võimalust sellega midagi ette võtta. ”
Lõpetuseks ütleb EvG: “Seetõttu läheneb see kokkuvarisemisele, sest kogu süsteem ei suuda seda vastu võtta…”
“…Risk kasvab plahvatuslikult. Seega arvan, et inimesed peaksid olema valmis… Enamik varaturge on kaotanud raha ja see läheb hullemaks.”
Ning paslik on siiagi kirjutada, et Euroopa Keskpanga praegune ja IMFi endine juht Christine Lagarde on täna Tallinnas Stenbockis ja ka Eesti Pangas.
Ning päris lõpetuseks, arvestades, et Standard paneb ka uksed kinni ning paljud ettevõtted kärbivad tööaja või ka valgustusega, siis paari kuni kolme kuu pärast on suurem osa ettevõtlusest kinni tänu Kaja Kallase teisele valitsusele. Kas see päästab meid? Kindlasti mitte.
//Mihkel//
Your article helped me a lot, thanks for the information. I also like your blog theme, can you tell me how you did it?