Vähem kui kuu aja pärast hakkab kehtima embargo Venemaa toornafta meretranspordile Euroopa Liitu. Selle tulemusena väheneb ülemaailmne naftatarne märkimisväärselt, kuna Venemaa on maailma suurim nafta ja kütuste eksportija. Ja turg valmistub.
Reutersi John Kempi sõnul meeldib riskifondidele taas nafta ja nad ostavad seda futuuriturult märkimisväärsetes kogustes.
Eelmisel nädalal jõudis ost 22 miljoni barrelini Brenti toornafta ja 15 miljoni barrelini West Texas Intermediate’i.
India ostab Venemaa toornafta allahindlusega, seega ostab ta palju: selle osakaal Lähis-Ida naftaimpordis langes uutel andmetelseptembris 19 kuu madalaimale tasemele.
Venemaa edestas Saudi Araabiat India teise tarnijana Iraagi järel.
Hiina ostab ka Venemaa naftat ega anna mingeid märke, et kavatseb embargo jõustudes lõpetada. Sama kehtib ka Venemaa toornafta G7 hinnalagi kohta, mis peaks samuti kehtima mõne nädala pärast. Hiina on juba teatanud, et see ei muuda tema praeguseid naftaostmisharjumusi.
Kuid ELi embargo ja G7 hinnalae puhul juhtub aasta lõpuks peaaegu kindlasti see, et nafta muutub praegusest kallimaks. Võib-olla veelgi murettekitavam on see, et kütused, eriti diislikütus, muutuvad kallimaks, kuna toornafta tarned vähenevad veelgi, samal ajal kui uusi rafineerimistehaseid pole silmapiiril.
Kütuseolukord muutub tunduvalt keerulisemaks ka veebruaris, kui jõustub EL-i Venemaa kütuseembargo. Wall Street Journali aruande kohaselt impordib Euroopa Liit praegu umbes 400 000 barrelit päevas Venemaa diislikütust, samuti 1,7 miljonit barrelit päevas diislit teistelt tarnijatelt. See 400 000 bpd tuleb 5. veebruaril välja vahetada. See suurendab inflatsiooni.
“EUROOPA MAKSAB KÕIKE, MIDA NEED TOOTJAD KÜSIVAD, JA SEE SAAB OLEMA VÄGA-VÄGA KÕRGE,” ÜTLES ARGUS MEDIA DIISLIKÜTUSE HINNAKUJUNDUSE JUHT BENEDICT GEORGE WSJ-LE.
“KUI JUHTUB MIDAGI OOTAMATUT, LÄHEB HIND VÄGA KÕRGEKS, VÄGA KIIRESTI, SEST KELLELGI POLE MILLEGI PEALE TAGASI KUKKUDA.”
Tõepoolest, destillaadi varud on piirkondades alla ajalooliste keskmiste, eriti Ameerika Ühendriikides, mis on ka peamine naftatoodete eksportija Euroopa Liitu. See tähendab, et hinnad jäävad kõrgele, kuna ainsad uued rafineerimisvõimsused on Lähis-Idas ja Hiinas ning see on piiratud. Nõudlus diislikütuse järele on seevastu püsivalt tugev, sest kütust kasutatakse kaubaveoks üle maailma.
Ühe WSJ-ga vestelnud S&P Globali naftaanalüütiku sõnul võiks Euroopa importida rohkem kütust USA-st ja Hiinast ning vähendada eksporti Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse. See aitaks tal loomulikult toime tulla, kuid see tekitab kahel erineval kontinendil lainetuse.
Samuti tuleb arvestada OPEC+ tootmiskärbega, kui vaadata järgmise paari kuu naftat. Mõned arvavad, et Venemaa-vastane naftaembargo toob kaasa ülemaailmse pakkumise vähenemise umbes 1 miljoni barrelli päevas. OPEC+ kärpib oma kollektiivset tootmist veel 1 miljon barrelit päevas. See on 2 miljonit barrelit päevas madalamas naftapakkumises ajal, mil tootmise kasv USA põlevkivipiirkonnas samuti aeglustub.
Sellega seoses jätkavad institutsionaalsed kauplejad tõenäoliselt toornafta ostmist, olenemata Hiina Covidi poliitika väljavaadetest, mis on sel aastal naftahindu peamiseks heidutuseks olnud. Naftatarned hakkavad kitsenema ja kui G7-l õnnestub oma hinnalae ellu viia ja Venemaa lõpetab nafta müümise seda järgivatele ostjatele, kitsendub pakkumine palju. Ja elu läheb veelgi kallimaks.
//Mihkel//
