Ta avaldab oma seisukoha Venemaa ja sõja kohta. See on näide sellest, kuidas keegi mõnes riigis maailma asju tõlgendavad. Postitus on tõlgitud läti keelest eesti keelde AI abiga. Postitus:
“Seda sõda nimetatakse “dogovornyakiks”, mis tõlkes oleks “läbi räägitud”. Selliseid ” Venemaa huve “ega” Ukraina huve ” pole olemas. Isegi selliseid “Ameerika huve” pole olemas. Seal on nimetatud riikide või territooriumite elanike huvid, on riikidevaheliste korporatsioonide huvid, oligarhide huvid, poliitikute ja kaastöötajate huvid ning – “planeedi haldamise ambitsioonidega sotsiopaatide” huvid. Kui ülaltoodud on huvitatud ennekõike rahast, siis viimane – “planeedi haldamise ambitsioonidega sotsiopaadid” – eranditult absoluutsest võimust. On märkimisväärne, et kõigi ülaltoodud kategooriate huvid on vastuolus maa rahvaste huvidega ja realiseeruvad eranditult nende rahvaste arvelt. Seetõttu ei võitle sõdade õhutajad, stokerid ja hooldajad ise ja ka nende lapsed mitte. Nad määravad meile suuremeelselt kahuriliha rolli. Kui me seda ei taha, siis nad leiutavad ja kuulutavad välja “seadused” ning saadavad vägivaldselt sõtta.
Nii sise – kui ka rahvusvaheline poliitika on kergeusklikele odav teater, kus oma rolle mängivad näitlejad-presidendid ja teised. Selle eest premeeritakse neid heldelt. Viimasel ajal on olnud tendents panna presidentideks professionaalsed “näitlejad”. Neile meeldivad kergeusklikud poisid. Mida paremini näitleja rolli mängib, seda rohkem tuge ta inimestes saab, ehkki seda ei juhtu ilma massimeedia massilise toetuseta, millel on tohutu roll ka rahvahulga manipuleerimisel või – ajupesul.
Selle tulemusena ei kasuta nominaalne Lääne kodanik enam tervet mõistust, kriitilist mõtlemist ja loogikat, kuid see kõik asendatakse rikkalikult emotsioonidega, enamasti – hävitav.
Alles siis, kui sõda hakkab tema uksele koputama ning väljavaade rindele viia ja lõpp saab reaalseks, hakkab kodanikus ilmnema terve mõistuse nõrk valgus, mis on algatatud paraku mitte sündmuste mõttes, vaid primitiivsest enesesäilitamise instinktist.
Ühesõnaga, neil globaalse mängu presidentidel on sellised kankariinid üksi, nagu on näha väikese Läti puhul, ja pange need ühte kotti.
Paljudes maailma paikades on üha ilmsem, et tõeline sõda-elu ja surma sõda-ei toimu riikide, vaid valitsuste ja rahvaste vahel.”
Fonte.News