Author name: Konservatiiv

Väikepangad neelatakse alla(võetakse üle) suurpankade poolt, millele järgneb dominoeffekt.

Vaatamata Credit Suisse abistamisele Šveitsi keskpanga poolt 54 miljardi USD-ga, ei teinud see olukorda paremaks. Nüüd on Šveitsi suurpank UBS nõus Credit Suisse üle võtma 6 miljardi USD eest, kui riik ja keskpank aitavad kaasa. See samm kinnitab seda, et väikepangad neelatakse alla(võetakse üle) suurpankade poolt ja päeva lõpuks suurpangad võetakse üle keskpankade ehk valitsuste …

Väikepangad neelatakse alla(võetakse üle) suurpankade poolt, millele järgneb dominoeffekt. Read More »

USA Föderaalreserv

USA Föderaalreserv peatab Pankade toetamise, kuna erakorralised laenud ulatuvad 300 miljardi dollarini ja bilanss on juba jõudnud a 9 triljoni USD. Analüütikud on öelnud ühest suust, et õhust raha juurdetrükkimine ja pankade “päästmine” kiirendab inflatsiooni ja see viib olemasoleva majanduse ja finastsüteemi täieliku hukuni. See oli eilne uudis ja see võib kaasa tuua panganduse kokkuvarisemise. …

USA Föderaalreserv Read More »

Silicon Valley Bank omanikfirma SVB Financial Group esitas täna pankrotiavalduse.

Silicon Valley Bank võeti USA administratsiooni kontrolli alla käesoleval nädalal. FDIC nimetati Panga haldajaks ja aktsiate jagamine peatati, kuna kliendid tõmbasid oma raha välja ja aktsiad läksid spiraalselt. Pank jääb jätkuvalt valitsuse kontrolli alla . Wall Street Journal teatas, et pankrotiavalduse esitamine võib olla püüdlus pääseda võlausaldajate eest igasugusest tsiviilkohtumenetlusest. See ei ole haruldane, et …

Silicon Valley Bank omanikfirma SVB Financial Group esitas täna pankrotiavalduse. Read More »

Rahatrükk suurendab inflatsiooni ning inimesed vaesuvad

Mida rohkem raha juurde trükitakse, seda odavamaks see läheb, seda kõrgemaks tõuseb inflatsioon ja toodete/teenuste hinnad. Pankade päästmiseks rahatrükk käima panna on päeva lõpuks päästeplaani asemel täiuslik krahh. USD on alates 1920 aastast kuristiku suunas liikunud. Täna pole USD-l mingit väärtust ja seda hoitakse hambad ristis ja veri ninast väljas veel “vee peal”. Kui vaatate …

Rahatrükk suurendab inflatsiooni ning inimesed vaesuvad Read More »

Saudi Araabia keskpanga esimees Ammar Al Khudairy ei näe probleemi Credit Suisse finantsraskustes.

Saudi Araabia keskpanga esimees Ammar Al Khudairy ütles CNBC uudistekanalile täna, et Credit Suisse pangale mitte raha andmine ja sealt väljumine pole CS pangale traagika. Et tema arvates on CS pangaga kõik korras ja see pank ei vaja lisakapitali. Huvitaval kombel täna hommikul tegi Credit Suisse taotluse 54 miljardi USD laenamiseks Šveitsi Keskpangalt oma likviidsuse …

Saudi Araabia keskpanga esimees Ammar Al Khudairy ei näe probleemi Credit Suisse finantsraskustes. Read More »

Võimueliit EI TAHAGI PÕHISEADUST JÄRGIDA!

Jagan seda peavoolumeediakanali Eesti Päevalehe artikli pealkirja, mis oli nähtaval ka Delfi peauudistes. See on huvitav nähtus, et peavoolumeedias seda avaldati. Ma oma blogis ja teistes säutsudes ütlesin, et Riigikogu valimised tuleb tühistada, sest nad olid Eesti Põhiseaduse vastased ja siin polegi vaja otsida mingit muud põhjust. Nii lihtne see ongi. Rikuti jõhkralt Põhiseaduse § …

Võimueliit EI TAHAGI PÕHISEADUST JÄRGIDA! Read More »

Credit Suisse Bank on kokku kukkumas…Kinnitage turvavööd, sest see krahh on inimajaloo jõhkraim!

Ma säutsusin siin mõned päevad tagasi, et minu nägemuses on Credit Suisse Bank järgmine pank, mis hingusele läheb või siis FDIC kontrolli alla võetakse. Peavoolumeedias juba ilmus teade, et pank on suurtes raskustes ja on leitud nõrk koht pangas, jne. Pangad on pesuehtsad Ponzi skeemid ja nad vihkavad “projekte” , mis on nende arvates “Ponzi …

Credit Suisse Bank on kokku kukkumas…Kinnitage turvavööd, sest see krahh on inimajaloo jõhkraim! Read More »

Avaldan siin naaberriigi Läti vabaduseliikumise juhi avaliku postituse.

Ta avaldab oma seisukoha Venemaa ja sõja kohta. See on näide sellest, kuidas keegi mõnes riigis maailma asju tõlgendavad. Postitus on tõlgitud läti keelest eesti keelde AI abiga. Postitus: “Seda sõda nimetatakse “dogovornyakiks”, mis tõlkes oleks “läbi räägitud”. Selliseid ” Venemaa huve “ega” Ukraina huve ” pole olemas. Isegi selliseid “Ameerika huve” pole olemas. Seal …

Avaldan siin naaberriigi Läti vabaduseliikumise juhi avaliku postituse. Read More »

Väike kokkuvõte eelmisest nädalast.

Maailma peateemad loomulikult kahe suurpanga pankrotid. Oluline on jälgida pankade tegevust enne pankrotte. Jaanuaris ja veebruaris müüdi börsidel 20 tipppanga aktsiaid väga suurtes kogustes, sealhulgas olid nii pankrotis Silvergate Capital kui Silicon Valley Bank. Märtsi alguses müüsid Credit Suisse panga omanikud oma aktsiaid ja pangast võeti raha välja üle 100 miljardi USD. Need märgid tähendavad, …

Väike kokkuvõte eelmisest nädalast. Read More »

Kolm pankrotis USA panka – Silvergate, Silicon Valley, Signature

Kolm pankrotis USA panka – Silvergate, Silicon Valley, Signature – olid top 100 pangad aga ka krüptosõbralikud pangad. Biden oma eelmise nädala esinemises ütles, et valitsus tegeleb pankrotis pankadega ja huvitav on see, et ta kõne oli päev enne nende pankade pankrottide väljakuulutamist! Biden lisas ka, et suurinvestorid, kes investeerisid nendesse pankadesse ja hoiustasid raha …

Kolm pankrotis USA panka – Silvergate, Silicon Valley, Signature Read More »

Minu võitlus ehk tee iseendani.
 
Seda lugu kirjutades tahan ma näidata enda väikese eluloo kokkuvõtet veidi humoorikas võtmes, et poliitika on jõudnud tavainimesteni tänu infotehnoloogia arengule. Poliitikat tehes pole enam vahet, oled sa mees või naine, noor või vana, kristlane või isegi haridustase pole enam oluline. Poliitika on kolinud internetti, kus puuduvad piirid.
Võib olla teen selle looga endale poliitilise enesetapu aga ma võtaks selle riski, sest nagu Edgar Savisaar oma viimases filmis mainis: “Kui oled poliitikasse läinud tuleb sul arvestada, et ühel päeval sind armastatakse ning teisel päeval võidakse sind kividega surnuks loopida, kuid tulemas on ka kolmas päev…”
Selle loo kirjutan ka teile mu kallid Facebooki sõbrad, et selgitada teile, mis minuga viimasel ajal lahti on ja miks mu postitused on läinud väga poliitiliseks. Olen saanud hulgaliselt küsimusi ja vastuseid sellel teemal. Küll küsitakse, et kas olen saanud elektrit või lihtsalt hulluks läinud, samuti hoiatatakse, et ma sita sisse ei astuks. Kuna poliitika mõjutab meid kõiki, oleks aus minu poolt ka ennast teile avada ja rääkida asjadest, mida teavad ainult mina ja minu lähedased. Mõtisklen siis vähe sellel teemal ja loodan, et iga lugeja peale lugemist ka vaataks enda sisse ja mõtleks, mis on tema eesmärk siin maamunal.
 
Sündisin 25. juunil 1985. Mu sünd algas kohe võitlusega elu eest, sest diagnoositi soolte väärareng, mille kõrvaldamist ei oldud Nõukogude Eestis veel tehtud. Selleks kutsuti Moskvast professor, kes sooritas minu peal esmase sellise operatsiooni. Nagu mulle meeldib enda kohta öelda: “Olin kui katsejänes, tänu kellele on nüüd elus palju lapsi.” Minu raviarstiks sai doktor Ann Paal, kellele olen ma elu lõpuni väga tänulik. Operatsioonide rohkuse tõttu juba väga varases eas arvasid mu vanemad, et ilmselt sain ma ajukahjustuse, sest tegin nende meelest arusaamatuid tegusid. Kuid tagantjärgi võttes olid need juba mu esmased sammud poliitikas.
 
Mäletan aega Haapsalu Nurme lasteaias, kus terve lasteaiarühm oli minu “juhtida”. Strateegia oli lihtne. Teesklesin magamist kuni kasvatajad läksid vaikse tunni ajal kohvile. Kohe kui plats neist puhas, ajasin kõik lapsed üles ja hakkasin koosolekuga pihta. Tulemuseks oli kas vaasist nurmenukkude ärasöömine, riietega duši alla kogu rühma juhatamine, nii et pärast kogu rühm tilkus. Ei puudunud ka avalikud üritused, kus ma pidin rühmale ennast tõestama, näiteks suudlema tüdrukut, kes mulle väga meeldis. Tegin seda rühma poiste hõiskamise saatel. Korra juhtusin tantsima ilma püksata, mida ka mu ema ja kasvataja juhuslikult minu seljataga imestasid. Emal muidugi silmad häbi täis.
Esimesse klassi läksin ma aastal 1992. Kooliks oli Haapsalu 1. keskkool. Mulle ei jõudnud kohale, miks kõik lapsed peavad ilusti istuma koolipingis sirge seljaga ja kuulama, mida õpetaja klassi ees räägib. Mässaja nagu ma ka lasteaias olin, ei meeldinud mulle tookord üldse. Selle asemel et õppida, olin ma tunni ajal laua all ja mängisin autodega. See aga ei tähendanud veel, et ma ei kuulanud, mida õpetaja rääkis. Minust sai klassis “Outsider”, kuniks mind esimese klassi lõppedes koolist välja visati ja Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli suunati. Olles seal esimeses klassis, võttis õpetaja Kersti Roosvald iga last personaalselt. Õpetaja imestus oli suur, kuna ma täitsin töövihikud enne teisi otsast lõpuni ära ning lugesin kõigist soravamalt. Ta ei mõistnud, mis jutt see on, et ma ei suuda õppida. Mind taheti tõsta edasi poole aasta pealt teise klassi, kuid seda ei tehtud, kuna mu vanaema arvas, et poiss juba harjunud õpetajaga ning mul aega koolis käia küll.
 
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli siis Eestis üks paremaid koole õppemeetodite ja õppeefektiivsuse poolest. Tavakoolid tammusid endiselt nõukogudeaegses õppementaliteedis.
Kuna lastel olid kas füüsilised või vaimsed puuded, pidid õpetajad iga last õpetama personaalselt ja arendama välja just tema kõige tugvema oskuse. Võin täiesti kindel olla, et Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli selle poolest teistest koolidest vähemalt 15 aastat arengus ees. Koolis õpetati kõike eluks vajalikku. Peale tunde oli võimalus käia kõikvõimalikes ringides, milledest ma aktiivselt osa võtsin ning tänu millele olid mul hilisemad huvid teatri, rahva- kui ka peotantsu vastu.
 
Alglassides sain ka nautida isa ebaõnnestunud uraaniäri katset. Olin üleöö kooli üks kuulsaimaid lapsi. Kuulsuse oreool kestis kõik 90-ndad aastad. Alles hiljem Andres Anvelti kirjutis “Punane elavhõbe” tuletas mulle ja ühiskonnale juhtunut meelde. Inimesed olid selleks ajaks juba asja unustanud ning võtsid ta lugu kui “Seiklusjutte maalt ja merelt.”
Koolis tutvusin teiste eakaaslastega, samuti ka vanemate klassi poistekambaga, kellele meeldis nõrgematele liiga teha ning sooritada muid mittekõlbelisi tegusi. Nagu öeldakse, kui tahad ellu jääda, siis ulu koos huntidega. Ka mina pidin seisma silmitsi olukorraga – kas olen ise peksukott või ajada poliitikat, kus hundidi söönud – lambad terved. See uus sotsiaalne olukord andis mulle väga suure kogemuse tunnetada omal nahal hea ja kurja vahekorda.
Suuremaks saades mulle meeldis põhikooli kirjanduse tundides kirjutada kirjandeid. Klassijuhataja ja kirjanduse õpetaja Imbi Beek lasi alati mu kirjandeid klassi ees ette lugeda. Seda teades kirjutasin omad lood nii, et klassikaaslased, kes seda kuulasid, said alati naerda. Ka põhikooli lõpukõne oli minu teha ja koostada, sest Imbi ütles, et sinust Mario saab rahvainimene – palun, kas koostaksid selle kõne. Siis ma ei mõistnud veel selle lause tähendust, kuid ma nõustusin tema palvega.
 
Suurema osa ajast viibisin ma vanavanemate juures Haeska külas Läänemaal, sest vanemad käisid tööl ja vaheaegadel ei olnud linnas lihtsalt huvitav. Tänu sellele on mul sealsete inimestega lähedane suhe. Haeska oli ka vabaduste küla, sest seal sai teha kõike, mida linnas teha ei saanud. Kui sain 15- aastaseks, sai vanaisa heinatöö eest nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta K-750, mida mul meeldis pidevalt ärandada. Kaks nädalat peale motika saamist pidin veetma nädala haiglas, kuna tegin mootorrattaga avarii. Avarii tulemusel lõin pea vastu puud nii kõvasti ära, et kiiver läks pooleks. Õnnetusest oli vähemalt nii palju kasu, et õpitulemused läksid korraks väga heaks. Eeldasin, et see oli tingitud löögist pähe. Haiglast välja saades klopsisin motika üles, sest tolleaegne armastus mootorrataste vastu oli väga tugev ja mind ei heidutanud üks ebaõnnestumine, vaid pigem andis mulle kogemust ja jõudu juurde.
Kohalike poistega lõime minu esimese niiöelda põrandaaluse organisatsiooni “BikersGang”. Meil oli oma põhikiri, mille juhatusega vastu võtsime, samuti oma logo. Kahjuks neist säilinud midagi ei ole. Kamba eesmärk oli sõita mootorratastega ning teha igasuguseid lolluseid, mis vähegi pähe tuli.
 
Kaitseväes teenisin logistikapataljonis Tallinnas. Oma lapsepõlve haiguse tõttu oli mul võimalus kaitseväest ära hiilida, kuid seda ma ei teinud. Hoopis vastupidi, ma lausa nõudsin, et mind sinna vastu võetakse. Arstid kehitasid õlgu ning soovisid mulle edu ning nõnda ma alustasin oma kaitseväeteenistust. Esimesed kolm päeva olid kui õudusunenägu ning mõtlesin:” Kuhu kuradi kohta ma nüüd lasin ennast paigutada.” Oli suvine aeg ja räigelt kuum. Vormis oli lausa võimatu olla. Keel surises suus, higi lahmas päevad läbi ning poisid rivis minestasid. Osad poisid oli seal olles nii šokis, et istusid taburetil ning kõigutasid oma keha nagu hullud hullumajas, ise korrutades: “Ma põgenen siit, ma põgenen siit.” Üks nooruk lõikus ennast duširuumis, et saaks ära pääseda. Tihedad külalised tubades olid allülemad, kes karjusid poiste peale ning keerasid madratsid ja kappide sisud tagurpidi. Seda tehti süstemaatiliselt. Ma valetaks, kui ütleks, et ma öösiti patja ei nutnud, kuid samas kinnitasin endale, et pean need 11 kuud vastu. Aeg läks edasi. Kui sõduri baaskursus läbitud ja ka ametid omandatud, anti meile kõigile kohustused, mida pidime täitma. Kuna olin staabi kaitsejaos, mis koosnes enamasti venelastest ja ükski nooremseersant ei olnud nõus seda allumatut jagu juhtima, anti see kohustus millegipärast mulle. Ja siis saabus minu jaoks see aeg nagu oleksin ma nõukogude armees, sest ümberringi toimus suhtlemine ainult vene keeles. Õnneks sain tänu oma varasematele elukogemustele nendega kohe sina peale ning ma olin ainuke, kelle käsku nad lõpuks täitsid ja seda ma tegin kõike eesti keeles. Teistele seersantidele, kes midagi neilt nõudsid, öeldi lihtsalt: “Ma ei saa aru!”
 
Kaitseväes sain oma esimese organiseeritud seadusliku jaojuhtimise kogemuse, samas ise olles reamehe auastmes. Kapraliks sain ma alles kaitseliidus.
 
Siin kiiresti muutuvas maailmas pead olema sa väga paindlik. Selleks olen töötanud väga erinevatel aladel, et saada kogemusi ning leida oma elu eesmärk. Kui sa elus midagi väga tahad, siis lõpuks sa selle ka saad!
Olen olnud kelner, baarman, autopesija, kohviku pidaja, Kaitseliidu valverühmas valvur, diskoteegis turvamees, laevatehases lamineerija, aurahade tehases pronseerija, kipsipaigaldaja, lagedepaigaldaja, 4×4 veoliste rajakohtunik, mööblipaigaldaja ja isegi ühe päeva Valjala sepikojas sepp.
 
2016. aastal tulin Soome, kuna Eestis elades ja töötades palk ei rahuldanud mind. Võtsin majalaenu ning ka lapsed, kes olid vahepeal sündinud, vajasid parimat. Esimesed kuud olid võõras riigis keerulised. Kolm kuud elasin isa köögis laua all koos oma elukaaslasega, kellega sai Soome teekond ette võetud. Aga ma ei andnud alla ja samm-sammult rühkisin ikka edasi ja edasi. Lõpuks elukaaslane andis alla ning läks Eestisse tagasi . Ka meie suhe läks koos temaga.
Tänu emale ja ta elukaaslasele avastasin EKRE päriselt.
 
Paljud on küsinud: “Miks just EKRE?” Mu vastus on lihtne: “Miks peaksin ma valima poliitilise ideoloogiaga parteid, mida minu vanavanemad Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast saati on piimapuki ääres kirunud?”
Peagi mõistsin, et kõik see mida ma olen elus läbi kogenud, ongi pakitud ühte formaati ehk sain poliitilise ilmutuse. Sest EKREs ongi need tavalised Eestimaa inimesed, kes oma elukogemustele tuginedes ajavad koos ühte asja – Eesti asja!