Surmahirmus süsti saanud on paraku surmade statistikas kuni tänaseni esirinnas äkksurmade ja vähkide poolest.

Algas Ukraina sõda ja just need AK-erakondlased, kes olid usinad koroona- ja vaktsiinifännid, lõpetasid üleöö pandeemiasse uskumise ja hakkasid kohe sõjale kaasa elama. Kõik ministeeriumid, omavalitsused ja riiklikud asutused värvusid sinikollaseks ning keegi ei tohtinud kahelda õilsas sõja toetuses – vastasel juhul olid kohe riigivastane ja putinist. Aitäh Delfi uurivale ajakirjanikule Martin Lainele, kes lisas ka mind Eesti 30 kõige mõjukama putinisti sekka koos paljude teiste tuntud eestlastega, kes nägid kohe selle jama läbi, mis toimus. Suur äri ja rahade kantimine – kõik, kes selles osalesid, said suured noosid ja näpud rasvaseks. Peagi hakkasid pättused välja tulema ja ka inimesed vahele jääma – alustasid Lehtme ja Slava Ukrainie ning tänaseks on kogu riigikaitsesektsioon koos Pevkuriga seotud üle miljardi euro  tuulde loopimisega.

Kogu loo kokkuvõtteks võib öelda, et neil nö maskivastastel oli taas õigus ka Ukraina sõja osas ja AK-erakondlastel tõmmati taas süsteemi poolt nahk üle kõrvade. Huvitav, millal AK-erakondlane hakkab mõistma, et ta on kõigest süsteemile kasulik debiil, keda nagu lammastki saab televiisori kumas pügada ja kui villast isu täis, ka maha lüüa.

Kui meil on õigusriik, siis täna peaksid riigivargad Tartu vanglas valima vormi: kas kollased triibud sinisel taustal või sinised triibud kollasel taustal! SLAVA RSK!

— Mario Maripuu, Rõdali kihelkonna taasasutajaliige, läänlane

***

The post Mario Maripuu: Head AK-erakondlased! Mul on taas hea meel teie haavale soola raputada!*** Dear AK party faithful! I’m delighted to rub salt into your wounds once again! appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

1. Eetika tuleneb kreekakeelsest sõnast „ēthos“ ehk eesti keeles „komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik“.
2. Moraal (ladina keelest moralis – „komme jne.“)!

Mõisted „eetika” ja „moraal” on üldjoontes samatähenduslikud, kuid mõnikord soovitakse erinevatel põhjustel neid teineteisest eristada.

3. Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid. Sümboleid – žeste, häälitsusi, sõnu – kasutatakse keeles mõtete ja tähenduste edasiandmiseks.
4. Kultuur on kategoorilist kogukonda iseloomustav sarnastel käitumistavadel ning kujunenud keelel rajanev tegevusmudel. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu ühiselt mõistetavatel mõistetel tekkinud keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal ehk kombed, õigus jne., mis on tavaliselt levinud, tekkinud või välja kujunenud kindlal alal, kuid hiljem võib laieneda ning seguneda vastavalt kultuurikandjate liikuvusele või ümberasumisele teistesse kultuuripiirkondadesse.

Minu pajatus tuginedes eelnevate mõistete käsitlustele!!!

Ei ole tarvis pikalt piike murda, et lahti seletada mõned mõisted enda seisukohalt siin ja praegu!

Miks ma seda teen? Sest lugedes erinevate inimeste arvamusi nähtub, et me mõistame sageli olukordi ning nende kirjeldamiseks kasutatavaid sõnu täiesti erinevalt ehk puudub ühtsel moraalil/eetikal kujunenud keel ja kultuur!

Inimesed räägivad sageli kriisidest, mis ei ole midagi muud kui teatud kategoorilised olukorrad, mis tingivad vajaduse teha muutuseid, et säilitada eesmärgipärane tegevuskava jätkumine. Nii aetakse tihti segamini mõisted nagu kriis ja ikaldus. Ikaldus on millegi puudumine vajalikuks peetud mahus, kuid mitte kriis.

Kuidas me loome tulevikku!

Muutused, mida inimesekene võib esile kutsuda oma elus, eeldavad kriitilist mineviku käsitlust, kus leidub „võti“ muutuste tegemiseks kestvas olevikus. Nii saab tulevikku suunatud muutuseid teha mineviku kogemuse alusel olevikus.

Nüüd peame toetuma moraalile, kui see on ühiselt määratletav. Kõik see, millest me koosneme, mida me aistame iseendas kui ka ümbritsevas ning mis meid ümbritseb, vajab sõnastamist. Kujuneb keel ja mõistete struktuur, mis loob meie teadliku mõttemustri. Kui juhtub, et kujunenud mõisted on sarnaselt mõistetavad ka meie kaaslastele ühtsel moraalil põhinevates tegudes, siis saame rääkida kultuurist, veelgi enam keeleliselt eristuvast rahvuskultuurist mingis kindlas piirkonnas ühtsetel toimimistavadel ning kliimatingimustes toimetava rahva hulgas.

Selline kultuurrahvas võib end nimetada põlisrahvaks, kui nad on pikaajaliselt asustanud mingi ala!

Nii saan põlisrahva määratlemise aluste algoritmiks tekkepõhjusliku ahela: moraal, keel, kultuur, kindel piirkond/territoorium!

Austusega,

Mark Valdma
Metoodiline konservatiivne anarhist

***

In this text I use the following concepts:

1. Ethics derives from the Greek word ēthos, meaning “custom, habit, character, way of life, familiar place.”
2. Morality (from the Latin moralis – “custom,” etc.).

The concepts “ethics” and “morality” are generally synonymous, although for various reasons they are sometimes distinguished from one another.

3. Language is a system of signs used by people as a means of communication or thinking, in which symbols and other signs, together with the rules for combining them, are used. Symbols—gestures, vocal sounds, and words—are used in language to convey thoughts and meanings.
4. Culture is a model of activity characteristic of a categorical community, based on similar behavioural practices and a developed language. Culture encompasses such fields as language formed through commonly understood concepts, knowledge, skills, traditions, beliefs, values, morality (customs), law, etc., which have usually spread, emerged, or developed within a particular area but may later expand and blend according to the movement or relocation of culture bearers into other cultural regions.

My reflections based on the above concepts!!!

There is no need to break too many spears in order to explain a few concepts from my own point of view, here and now!

Why am I doing this? Because when reading the opinions of different people, it becomes apparent that we often understand situations—and the words used to describe them—in completely different ways. In other words, there is no language and culture that have developed on the basis of a shared morality and ethics.

People often speak about crises, which are nothing more than certain categorical situations that create the need for change in order to preserve the continuation of purposeful activity. Thus, concepts such as crisis and crop failure (or shortage)are often confused. A crop failure is the absence of something in the amount considered necessary, but it is not, in itself, a crisis.

How do we create the future!

The changes that a human being can bring about in their own life require a critical understanding of the past, where the “key” to making changes in the ongoing present can be found. In this way, changes directed toward the future can be made in the present on the basis of past experience.

Now we must rely on morality, provided that it can be commonly defined. Everything of which we consist, what we perceive within ourselves as well as around us, and what surrounds us, requires definition through words. Thus, language and a structure of concepts emerge, creating our conscious pattern of thought. If it happens that these developed concepts are understood similarly by our companions and are reflected in actions based on a shared morality, then we can speak of culture—more specifically, of a linguistically distinct national culture among a people living within a particular region under shared ways of life and climatic conditions.

Such a cultural people may call themselves an indigenous people if they have inhabited a particular area over a long period of time.

Thus, I arrive at the causal sequence forming the algorithm for defining an indigenous people:

Morality → Language → Culture → A Defined Region / Territory

Respectfully,

Mark Valdma
Methodical Conservative Anarchist

The post Mark Valdma: PÕLISRAHVAS*** INDIGENOUS PEOPLE appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

The post Mark Valdma: Solvumine, mõttesähvatusi!***Offense. Reflections! appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

The post Mario Maripuu: On hakatud aru saama, et teadus ja terve talupojamõistus võivad koos anda eluterve maailmakäsitluse.***People are beginning to understand that science and practical common sense can together provide a balanced and healthy worldview. appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Kõige juhmim tegelane on Eestis olnud minister Joller, kes isegi siis, kui mujal maailmas hakkasid asjad välja tulema, karjus ikka edasi, et tegu on vandenõu ja libameditsiiniga. Selline minister peaks tagasi astuma ning paremal juhul ka kohtu alla antama mürgisüstide propageerimise eest – ja veel nii jõuliselt, et ta ise demoniseeris rahvast ning häbimärgistas kõiki, kes julgesid kahelda.

– Mario Maripuu, Rõdali taasasutajaliige, läänlane

***

If the United States has begun holding vaccine terrorists accountable, then when will Europe—and Estonia—finally follow? We have a whole range of active politicians who should be held responsible for their actions.

The most foolish figure in Estonia has been Minister Joller, who, even when information started emerging elsewhere in the world, kept insisting that it was all conspiracy theories and fake medicine. Such a minister should resign and, ideally, be brought before a court for promoting poisonous injections—doing so so aggressively that she herself demonized and stigmatized everyone who dared to question them.

– Mario Maripuu, Founding Member of Rõdali, Westerner

The post Mario Maripuu: Millal hakatakse vaktsiiniterroriste liistule tõmbama?*** When will vaccine terrorists be brought to justice? appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Ülekandes kõlanud Mario Maripuu ettekanne:

Head vastupanuliikumise inimesed, nende erinevate organisatsioonide ja rahvaliikumiste juhid ja liikmed, head kuulajad ja pealtkuulajad.

Nagu olen toonitanud nii mitmelgi koosviibimisel, kokkusaamisel ja ka koosolekutel, ei saa ma kujundada seisukohti ühe või teise liikumise või inimese kahjuks või kasuks, sest minust endast on kujunenud nende aastate jooksul vastupanuliikumise vereringe osis. Täidan ülesannet, et kõik protsessid toimiksid ning oleksid tasakaalustatud.

Samuti pean üsna tihti lahendama olukordi, kus need tasakaalud lähevad paigast ning inimfaktor ja loomuomadused on võimsamad kui teine liikumine või inimene. Kus solvumine, ahnus, kadedus, viha ning teised emotsioonid võtavad lõpuks võimust. Selle käigus tekib üldjuhul ahelreaktsioon, kus tõusja ise hakkab hävitama nii enda kui organisatsiooni paika pandud reegleid, eetikakoodekseid ja orientiiri ning kõike selleks, et olla teisest üle.

Olen pikalt ja murelikult jälginud, mis toimub virulaste ja Kunglarahva vahel. Nende kahe vahel toimuv mõjutab otseselt Eesti vastupanuliikumise olukorda tervikuna. Nende kahe käekäik on väga oluline, sest nad mõlemad töötavad selle nimel, et meie maa ja rahvas säiliksid.

Sellest tulenevalt olen võtnud vastu otsuse ning Rõdali kihelkonna taasasutajaliikmena pidanud nõu meie tuumikuga ja jõudnud lahenduseni, et Rõdali kihelkond võtab rahu tagamise eesmärgil Kunglarahva täielikult enda kaitse alla.

Pärast tänase otsuse väljakuulutamist on soovituslik, et põlisrahvaste organisatsiooni kuuluvad maad Kunglarahvaga ära lepiksid ning rahus edasi eksisteeriksid. Kõiki ründeid, mis toimuvad Kunglarahva vastu, võtame mina, Mario Maripuu, ja ka Rõdali kihelkond kui oma isiklikku rünnakut ning rakendame koheselt vastumeetmed ründaja suhtes.

Kunglarahva ülesandeks jääb jälgida, et rahu toimiks, ning teha endast tulenevalt kõik, et mitte taas sattuda vaenujalale põlisrahva liikumises olevate maadega.

Siin on nüüd iga juhi ja organisatsiooni enda otsustada, kas me jätkame üksteise kõride närimist edasi, nagu oleme seda teinud eelnevad tuhat aastat, või saame ühtseks tervikuks!

– Mario Maripuu, Rõdali kihelkonna taasasutaja ja Eesti vastupanuliikumise liige.

***

Dear members of the resistance movement, leaders and members of its various organizations and grassroots movements, dear listeners and those following this broadcast,

As I have emphasized at many gatherings, meetings, and assemblies, I cannot take sides either for or against any movement or individual, because over the years I myself have become part of the bloodstream of the resistance movement. My role is to help ensure that all processes function and remain balanced.

Quite often I also have to resolve situations where those balances are disrupted and where the human factor and personal traits prove stronger than a movement or an individual. This is where resentment, greed, jealousy, anger, and other emotions ultimately take control. As a result, a chain reaction usually develops in which the rising party begins to destroy both their own and their organization’s established rules, codes of ethics, direction, and everything else, simply in order to gain superiority over others.

For a long time, and with growing concern, I have been observing what has been happening between the Virulased and Kunglarahvas. What takes place between these two directly affects the situation of the Estonian resistance movement as a whole. The future of both is of great importance, as they are each working toward the preservation of our land and our people.

For this reason, I have made a decision. After consulting with our core group in my capacity as a re-founding member of the Rõdali Parish, we have concluded that, for the purpose of maintaining peace, the Rõdali Parish will place Kunglarahvas fully under its protection.

Following today’s announcement, it is recommended that the lands belonging to the Indigenous Peoples’ organization reconcile with Kunglarahvas and continue to coexist peacefully. Any attacks directed against Kunglarahvas will be regarded by both myself, Mario Maripuu, and the Rõdali Parish as personal attacks against us, and we will immediately implement countermeasures against those responsible.

Kunglarahvas, for its part, is expected to ensure that peace is maintained and to do everything within its power to avoid once again falling into conflict with the lands that are part of the Indigenous Peoples’ movement.

It is now up to every leader and every organization to decide whether we will continue tearing each other apart, as we have done for the past thousand years, or whether we will finally become one united whole.

— Mario Maripuu, Re-founding Member of the Rõdali Parish and Member of the Estonian Resistance Movement.

The post SAADE: Otsustus Festivali 2026 aasta ülevaade*** PROGRAM: Review of the Otsustus Festival 2026 appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Aga läheme siis sujuvalt üle minu viimase kirjutise juurde „Mario Maripuu: Täna on mul soov teha Venemaa propagandat“ ning proovin seda nüüd teile ka veidi lahti seletada, mis oli selle loo idee ja mida ma nende päevade jooksul teile näidata soovin ehk kuidas toimib meie peavoolu propagandamasin kõikide lisadega sotsiaalmeedias.

Me kõik oleme kuulnud, kuidas erinevad faktikontrollerid, propastopperid ja stratkommarid on peavoolus väitnud, et nad tegelevad Venemaa-suunalise varjatud propaganda avastamisega. Selleks on neil sotsiaalmeedias erinevad meeskonnad (trollid), kes siis asuvad postitusi ja postitajat ründama, infot väänama, kui see on vastuolus Eesti Vabariigis kehtestatud peavoolunarratiiviga. Aga mis tegi minu artikli eriliseks, oli see, et andsin lugejale kohe alguses teada, et antud kirjutis on Venemaa propaganda ehk ei vasta Eesti Vabariigis kehtivale narratiivile. Selle lükkega ma võtsin „trollidelt“ ära võimaluse, et nad peavad nüüd kommentaariumis tõestama hakkama lugejatele, et tegu on Venemaa propagandaga. Minu jaoks tegi asja naljakaks see, et nad olid ikkagi mu postituse all platsis ning hakkasid arutama selle üle, mille ma kohe loo alguses välja tõin, et tegu on propagandaga. Lihtsamalt öeldes panin lauale õuna ja ütlesin välja, et see on õun, ja siis tulid „trollid“, kes hakkasid uuesti tõestama, et tegu on õunaga ja kui ohtlikuga veel! Sellega nad paljastasid endid, et nende meeskond ei ole just kõige nutikam kooslus.

Kindlasti lugeja nüüd mõtleb, et kuidas selliseid trolle ära tunda. Tavainimene, kes teeb mittepoliitilisi postitusi, ilmselt ei puutu kunagi kokku nendega, kuid poliitiliste postituste all olete kindlasti märganud absurdsete nimedega kasutajaid. Tooksin näitena välja ühe kasutaja nimega AI vs Rumalus. Ja analoogseid kasutajaid on palju. Olen neid ka enamuse ära blokeerinud, aga ilmselgelt tullakse mingi muu nimega järgmine kord taas uuesti platsi. AI vs Rumalus kasutaja puhul on selgesti arusaada, et inimeste meelsust kommentaariumis hakatakse juba mudima alates kasutajanimest. Kuna AI tungib tugevalt peale sotsiaalmeediasse ja üldse internetikeskkonda, siis sellega soovitakse viidata, et nn „propaganda“ tegijad kasutavad AI-d ning sõna „Rumalus“ viitab sellele, et propaganda tegija on loll või lausidioot. Nagu ka minu postituse all üritab väga teaduslikult põhjendades tarka juttu kirjutada, mis omakorda reedab ära selle trolli strateegia jätta rünnatavast kui lolli ja harimatu mulje.

Ja üldjuhul on põhitrollil ka satelliittrollid, kes siis kiidavad ta teksti kommentaariumis, millele järgneb üksteise tänamine. Selline muster on minu kirjutiste kommentaariumites olnud korduv, seega võib seda nimetada väljakujunenud trollide tiimitööks ja strateegiaks.

Trollidele on väga oluline jõuda kohale koheselt, kui postitus on avaldatud, ning risustada siis kommentaarium ära negatiivsete ja halvustavate kommentaaridega. Selle eesmärk on tekitada kommentaari lugejates vastumeelsus artikli sisule ja kujundada nii üldist arvamust, kuigi üldine arvamus üldse ei pruugi selline olla, nagu need trollid kommentaariumis märatsedes loovad. Selle tulemusel nad aktiviseerivad kommentaari lugejas enesetsensuuri üldse midagi ka arvata ja nõrgemad sisuloojad loobuvad teinekord oma sisu avaldamisest, sest ei kannatata kriitikat, veel enam, kui tullakse sisuliselt kohe kommentaari alla räuskama. Head sisuloojad – ärge kartke. Selline olukord on loodud just teie jaoks kunstlikult.

Loomulikult trollide tegevusele aitab kaasa ka Facebooki keskkond ise erinevate adripuudikatega. Küll on kommentaarid ja meeldimised peidetud kuni selleni, et sul pole võimalik isegi enda postituse all mõnikord vastata, kuni selleni, et eemaldavad kõige hullemad tegelased Facebooki keskkonnast. Parimaid näiteid on USA-s Trump, kes sai kontod tagasi, kui Eestis Ülle Pukk, kes ilmselgelt vist tagasi ei tulegi, sest kaotas 3 miljonit vaatamist kuus.

Kindlasti mõtlete, et kuidas sellised trolliliikumised Facebookis alguse said? Aastaid tagasi kindlasti mäletate, kuidas Facebookis ringlesid töökuulutused, kus otsiti Facebooki moderaatoreid. Täna need kõik kuuluvad liberaalide käsutusse ehk on globalistliku maailmavaate pooldajad ehk nad on loonud Facebookist ideaalse ajupesu masinavärgi. Faktikontrolliga, mida teostab Eesti sotsiaalmeedia ruumis Delfi, saavutatakse see, et tõde hoitakse viimase hetkeni kinni. Parim näide on koroonavaktsiinidesse puutuvad uudised, Ukraina biolaborid ja palju muud säärast. Ja mis kõige hullem, nad tsenseerivad inimesi nii, et nad ei vastuta mitte millegi eest. Nad lükkavad ise fakte ümber valedeväidetega ning loovad ise uut tõde, mis paraku aastate pärast tuleb välja, et nad ju valetasid – aga see enam ei oma tähtsust, sest siis oli vaja, et vale töötaks.

Täna on nende üheks põhiliseks väiteks, millega pekstakse tõekuulutajaid – „See on Vene propaganda!“

Hea lugeja ja sisulooja! Ärge laske ennast neist mõjutada, sest nõnda olete just teie kohe kaotanud ja nemad võitnud!

– Mario Maripuu, eestieest.com toimetaja ja saatejuht, poliitaktivist

***

Even back then, one of the central ideas in the thinking of Nazi Germany’s Minister of Propaganda, Joseph Goebbels, was that the prerequisite for military success is influencing people’s thoughts and attitudes. That knowledge and those strategies have not disappeared; they are still being used everywhere today. Information warfare has become one of the most important tools before the cannons begin to speak. Before the pandemic, the mechanisms of information warfare and manipulation were not as easily recognizable as they are today. Of course, people who never think about these things and simply drift along in the comfortable, secure, and numbing flow of information created by the mainstream do not realize how they are being guided exactly where they are meant to go. And if you dare to interrupt that flow and try to wake them up, you will be met with insults and ready-made labels learned from that same current—Nazi, homophobe, anti-mask, anti-vaccine, Putinist, Kremlin supporter, “sibul” (“onion,” a derogatory term for Russians in Estonia), and so on.

Now let us move smoothly to my latest article, “Mario Maripuu: Today I Feel Like Producing Russian Propaganda,”and let me explain its underlying idea and what I intend to demonstrate over the coming days—namely, how the mainstream propaganda machine operates on social media with all of its supporting mechanisms.

We have all heard how various fact-checkers, Propastop activists, and strategic communication specialists have claimed that they are engaged in identifying covert Russian propaganda. To do so, they maintain different teams on social media (trolls) whose task is to attack posts and their authors and twist information whenever it conflicts with the mainstream narrative established in the Republic of Estonia. What made my article different, however, was that I openly informed readers from the very beginning that the article itself was Russian propaganda—that it did not conform to the prevailing narrative in Estonia. By doing so, I deprived the “trolls” of the opportunity to arrive in the comment section and convince readers that it was Russian propaganda. What amused me was that they still showed up beneath my post and began discussing precisely the point I had already made at the very beginning—that it was propaganda. To put it simply, I placed an apple on the table and said, “This is an apple,” and then the trolls arrived to prove all over again that it was indeed an apple—and a very dangerous one at that! In doing so, they revealed that their team is not exactly the brightest group around.

At this point, many readers are probably wondering how to recognize such trolls. An ordinary person who publishes non-political posts will probably never encounter them, but beneath political posts you have certainly noticed users with absurd usernames. One example is a user called AI vs Rumalus (“AI vs Stupidity”). There are many similar accounts. I have blocked most of them, but apparently they simply return under different names. In the case of AI vs Rumalus, it is quite obvious that attempts to shape public opinion begin already with the username itself. Since AI is rapidly expanding throughout social media and the internet in general, the intention seems to be to imply that so-called “propaganda” creators rely on AI, while the word “Stupidity” suggests that the propaganda creator is foolish or an outright idiot. As under my own post, the account attempts to write very scientific-looking and intellectual comments, which in turn reveals its strategy: to portray the target as ignorant and uneducated. Usually, the main troll is accompanied by satellite trolls who praise the main troll’s comments, after which they thank one another. This pattern has repeatedly appeared in the comment sections of my articles, so it can fairly be described as an established teamwork strategy among trolls.

For trolls, it is extremely important to arrive immediately after a post has been published and flood the comment section with negative and disparaging comments. The goal is to create hostility toward the article among readers and thereby shape public opinion, even though public opinion may not actually resemble the picture created by those trolls in the comments. As a result, they encourage self-censorship among readers, discouraging them from expressing their own views. Weaker content creators sometimes even stop publishing altogether because they cannot withstand the criticism—especially when hostile comments appear almost immediately. To all content creators: do not be afraid. This situation has been artificially created precisely for you.

Naturally, Facebook itself also contributes to this through various restrictions. Comments and reactions are hidden; sometimes you cannot even reply beneath your own post, and in other cases certain users are removed from the platform altogether. Some of the best-known examples are Donald Trump in the United States, whose accounts were eventually restored, and Ülle Pukk in Estonia, who most likely will never return because she lost three million monthly views.

Many of you are probably wondering how such troll movements emerged on Facebook in the first place. Years ago, many of you will surely remember Facebook job advertisements seeking moderators. Today, those positions, in my view, belong to people who support a liberal, globalist worldview, and they have turned Facebook into an ideal machine for mass psychological conditioning. Through fact-checking—performed in Estonia’s social media space by Delfi—the truth is, in my opinion, withheld until the very last moment. Examples include reporting on COVID-19 vaccines, Ukrainian biolaboratories, and many similar issues. Worst of all, they censor people without bearing any responsibility themselves. They dismiss facts as misinformation and construct new “truths” which, years later, may prove to have been false—but by then it no longer matters because, at the time, the falsehood had already served its purpose.

Today, one of their main accusations against those they consider truth-tellers is simply:

“This is Russian propaganda!”

Dear reader and fellow content creator, do not let yourselves be influenced by them, because if you do, you have already lost—and they have already won.

— Mario Maripuu, editor and host at eestieest.com, political activist

The post Mario Maripuu: Kuidas käib massimanipulatsioon sotsiaalmeedias?***How Does Mass Manipulation Work on Social Media? appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Ükspäev tööd tehes hakkasin mõtlema oma kunagisele kirjutisele, mis sai loodud, kui Venemaa Föderatsiooni ei nimetatud agressoriks. Riik, kellega oli meil säilinud kaubaühendus ja ka ühine elektrivõrk. Keegi ei teadnud, mis tähendavad kõrged energiahinnad ja et me peame oma naabrit sedasi vihkama, et ka vene keel on riigis peaaegu nagu keelatud ja põlu all. Kõik, mis Venemaaga on seotud, on halb ja vastik – vähemalt sedasi meie peavoolu ajakirjandus iga päev pasundab. See maailm Eesti kultuuri ja eluruumis on nii tundmatuseni muutunud sellest ajast, kui sain kirja pandud selle kirjutise, mille poolest pälvisin toona EKRE-lt kõrgeima tunnustuse võõrsil ja mind valiti Soome EKRE osakonna juhatuse liikmeks. Ma ei soovi EKRE-st rääkida ega siduda seda kuidagi Venemaa propagandaga, aga lihtsalt, et lugeja saaks aru, kui suure väärtusega võivad ühe noore ärkava poliitaktivisti kirjutised olla.

Toona ma nägin ohtu massiimmigratsioonis ning tegin kirjutise „Põhjamaade massiimmigratsioon kui viitsütikuga pomm!”. Üks kokkuvõtvaid lauseid oli: „Kõik see kestab seni, kuni migrandid on suutnud valitsused kukutada ja riigid vallutada ning peame vastutahtmist nagu vabastajaid ootama.” Toona, kui kirjutasin selle 2019. aastal, ei teadnud me midagi ei pandeemiast ega ka Ukraina sõjast ja ka seda, et 5. märts 2023 teeb Reformierakond e-valimistega suurima valimisvõltsimise ning kaaperdab kogu riigi globalistliku neumarksistide hunta alluvusse. Tänaseks lüpstakse läbi sõjahirmu kogu kodanikonda nii hullult, et rahval pole raha ei süüa osta, käiakse poetagant prügikastist „parim enne” ületanud kraami korjamas ning talvised elektriarved on olnud sõna otseses mõttes surmavalt kõbedad.

Kui ma toona selles kirjutises nägin suurt ohtu massiimmigratsioonist, mis tuleb Rootsist, siis täna pole see immigratsioon kuhugi kadunud, vaid võtnud täiesti teised ja hoomamatud mõõtmed. Kui toona nägin, et meid tulevad vabastama moslemi äärmuslased ja meile täiesti vastumeelselt, siis täna näevad paljud Eestis elavad inimesed mitte vastumeelselt vabastajana just Venemaad ja BRICS-i, sest Euroopa Liit ja globalistlikud Eesti nukuvalitsejad on oma jalge alla tampinud kõik, mis eestlastele püha ja kallis – pereväärtused, abielu mehe ja naise vahel ja ka rahva suveräänsus ning iseseisvus. Oleme seisus nagu enne NSVL-ist lahkumist, ainult selle vahega, et nüüd ootame pikisilmi EL-ist lahkumist. Ehk see rahvavaenulik võimul olev hunta on teinud kõike, et oma rahvas hakkaks seda riiki vihkama – riiki, mis peaks hoopis rahvast hoidma, ja rahvas riiki. Täna on aga kodanikkond lagunenud kildudeks ja moodustanud erinevad rahvaliikumised ja kogukonnad, sest saadakse aru, et ellu peab jääma ka siis, kui see riik lõpetab eksisteerimise.

Kui 1941. aastal võeti lilledega vastu natsi-Saksamaa sõdureid, siis pole aeg kaugel, kus ajalugu teeb pöördkäigu ja lilledega just “uusi” vabastajaid idast vastu võetakse. Me ei saa täna süüdistada Eesti rahvast Venemaa lembuses, vaid olukorras, mille on tekitanud tänane globalistlik neumarksistlik nukuvalitsus Reformierakonna juhtimisel. Ja kui see rahvas jätkab stoilise rahuga pealt vaatamist, kuidas neumarksistid meie riigis endiselt edasi laamendavad, kaotame ka oma riigi, sest see rahvas ei ole suuteline ise riiki pidama sellisel kujul, et see oleks jätkusuutlik ja ka selles olev rahvas iseseisev… Aga hoopis teine lugu saab olema, kui see riik langeb. Eks siis näha ole, kes tõuseb, kes langeb ja kui palju meist üldse ellu jääb.

– Mario Maripuu, poliitaktivist

***

Yes, dear readers, you read that correctly. What follows is Russian propaganda in its most disgusting form—something that many Estonians, deep down, either feel, fear, or even hope for. If you’re looking for a story about the nuclear superpower Estonia conquering and partitioning Russia, you can stop reading and keep scrolling. Nothing of the sort—just another piece of Russian propaganda.

The other day, while at work, I found myself thinking about an article I wrote years ago, back when the Russian Federation was not being called an aggressor. It was a country with which we still had trade relations and a shared electricity grid. No one knew what soaring energy prices meant, or that we would be expected to hate our neighbour to such an extent that even the Russian language would become almost forbidden and socially stigmatized. Everything connected with Russia is portrayed as bad and repulsive—at least that is what our mainstream media tells us every single day. The world within Estonia’s cultural and social space has changed beyond recognition since I wrote that article, for which I received EKRE’s highest recognition abroad and was elected to the board of EKRE’s Finland branch. I do not wish to talk about EKRE or associate it with Russian propaganda in any way. I mention it simply so that the reader can understand how much value the writings of a young, politically awakened activist can sometimes have.

Back then, I saw the greatest threat in mass immigration and wrote an article titled “Nordic Mass Immigration as a Time Bomb.” One of its concluding sentences read: “All of this will continue until the migrants have succeeded in overthrowing governments and conquering states, and we will end up waiting for liberators against our own will.” When I wrote those words in 2019, we knew nothing about the pandemic or the war in Ukraine. Nor did we know that on March 5, 2023, the Reform Party would, through electronic elections, commit what I consider the greatest election fraud in Estonia’s history and bring the entire country under the control of a globalist neo-Marxist clique. Today, citizens are being squeezed through fear of war to such an extent that many no longer have enough money even to buy food, people search supermarket dumpsters for products past their “best before” date, and winter electricity bills have become, quite literally, devastatingly expensive.

When I wrote that earlier article, I saw the greatest danger coming from mass immigration from Sweden. Today, that immigration has not disappeared—it has simply taken on completely different and unimaginable dimensions. Back then, I believed that Muslim extremists would become the unwanted “liberators” imposed upon us. Today, however, many people living in Estonia see Russia and BRICS not unwillingly but as potential liberators, because the European Union and Estonia’s globalist puppet rulers have trampled underfoot everything that Estonians hold sacred and dear—family values, marriage between a man and a woman, and the nation’s sovereignty and independence. We find ourselves in a situation similar to the period before leaving the Soviet Union, with one difference: now many are looking forward to leaving the European Union. In other words, the anti-national ruling clique has done everything possible to make its own people begin to hate the very state that should instead protect its people, while the people should protect their state. Today, society has fragmented into countless civic movements and local communities because people understand that they must be prepared to survive even if this state ceases to exist.

In 1941, Nazi German soldiers were welcomed with flowers. The time may not be far away when history turns once again, and new “liberators” from the East are welcomed with flowers instead. We cannot blame the Estonian people for sympathizing with Russia; rather, we should look at the situation created by today’s globalist neo-Marxist puppet government led by the Reform Party. And if the people continue to watch with stoic calm as the neo-Marxists continue to wreak havoc in our country, we will lose our state as well, because this nation is no longer capable of governing its own country in a way that is sustainable or preserves the independence of its people. But the story will be very different once that state falls. Time will tell who rises, who falls, and how many of us survive.

— Mario Maripuu, politically active person

The post Mario Maripuu: Täna on mul soov teha Venemaa propagandat. *** Today I Feel Like Producing Russian Propaganda appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Katariina Krjutškova-Tamlak, Julge Ema ja Eesti Ekspressi kolumnist, on taas asunud tegutsema ning läbi Eesti Ekspressi STRATCOM-i ülesannet täitma. Enne Riigikogu valimisi profülaktika mõttes tühistama Plaan B-d ning ka mind ja minu poliitilist tegevust isiklikult.

Ma täiesti mõistan üksikvanemate probleemi ning ka seda, et tuhanded Eesti mehed hoiavad eemale elatise maksmisest ja laste kasvatamisest. Suur osa sellest probleemist on minu hinnangul tingitud riiklikust poliitikast, mis sunnib kõrgete maksude ja elamiskulude tõttu paljusid mehi minema välismaale suuremat sissetulekut teenima, et tulla toime liisingute, elatisraha ja teiste igapäevaste kohustuste tasumisega. Paraku on võõrsil töötav vanem valiku ees, kas teenida vajalik raha või olla rahatult kodus ning kasvatada last. Sellises situatsioonis mõlemat ei saa. Selle tulemusel puruneb väga suur protsent peresid ning suuresti jääb just ema üksikvanema rolli.

Täpselt sama on ka minuga selle kümne aasta jooksul juhtunud. Olen Soome resident ning elan püsivalt Soomes ja maksan ka maksud siia. Lapsi käin ma vaatamas nii tihti, kui mul on seda rahaliselt ja töö tõttu võimalik olnud. Tänaseks on mul ka uus naine ning peagi tulemas laps ehk elan täiesti iseseisvat pereelu Soomes. Maksan oma teistest kooseludest sündinud lastele kohtulikult paika pandud elatist, nagu seadus ette näeb.

Tulles aga tagasi Katariina Krjutškova-Tamlaki minu suunaliste süüdistuste ja väidete juurde, siis neid on mul väga hea ümber lükata, sest need ei vasta sellisel kujul tõele, nagu ta neid avalikult välja toob. Juba see, et ta väidab, et tema on küsinud seda, kuidas minu teod ja sõnad peaksid vastama erakonna väärtustele – siis kindlasti ei vastanud ma nii, nagu ta oli seda videos kokku monteerinud, võttes meie mitmeminutilisest telefonikõnest välja minu lause, kus ma põhjendasin täiesti midagi muud. Aga kuna ta videos valetab, siis toon lugejale ära tema tegeliku kirja mulle ning ka selle, kuidas ma talle korrektselt vastasin.

Tere, Mario!

Kirjutan seoses Eesti Ekspressi kolumniga, mis käsitleb konservatiivseid pereväärtusi ja vanemlikku vastutust.

Kolumnis viitan kirjale, mille saatsite oma lapse emale ning kus kirjutasite, et teil sünnib uus laps, keda te ei soovi taas ilma isata jätta. Samuti viitan teie hilisemale kommentaarile, et laste ema on lapsed ju sünnitanud.

Palun vastake järgmistele küsimustele.

1. Kuidas iseloomustate täna oma suhet ja rolli oma laste elus?
2. Kuidas kommenteerite väidet, et olete otsustanud oma laste elust distantseeruda?
3. Kuidas sobitub teie hinnangul teie isiklik olukord nende pereväärtustega, mida olete avalikult kaitsnud?
4. Plaan B programmis on öeldud, et „pere on rahva süda“. Mida tähendab see põhimõte teie jaoks isiklikus elus?
5. Kas soovite selgitada või täpsustada oma varasemaid väljaütlemisi selles küsimuses?

Palun saatke vastused hiljemalt 25. juuniks. Kui see tähtaeg ei ole võimalik, andke sellest palun esimesel võimalusel teada.

Lugupidamisega

Katariina Krjutškova-Tamlak
Eesti Ekspressi kolumnist

Tere!

Tänan pöördumise eest.

Kuna teie küsimused puudutavad minu alaealisi lapsi ning minu era- ja perekonnaelu, ei pea ma õigeks neid meedia vahendusel kommenteerida. Minu hinnangul ei kuulu lastega seotud asjaolud avaliku arutelu objektiks ega tohiks olla poliitilise või maailmavaatelise poleemika tööriistaks.

Mis puudutab minu poliitilisi seisukohti, siis need on avalikud ning lähtuvad veendumusest, et tugev perekond, vanemate vastutus ja laste heaolu on ühiskonna alustalad. Need põhimõtted ei sõltu sellest, kas keegi püüab üksikisiku eraelu kasutada poliitilise narratiivi loomiseks.

Teie kirjas sisalduvad väited ja tõlgendused on osaliselt kontekstist välja rebitud ning ma ei pea vajalikuks hakata meedia kaudu oma perekondlikke suhteid ümber lükkama või üksikasjalikult selgitama.

Austan oma laste õigust privaatsusele ning seetõttu ma sel teemal rohkem kommentaare ei anna.

Lugupidamisega

Mario Maripuu

————————————————————————————————————————-

Teine täielik faktiviga, millega Katariina Krjutškova-Tamlak ämbreid kolistas, on see, et nimetades Plaan B-d erakonnaks. No tule taevas appi! Plaan B pole kunagi erakond olnud, sest me pole saanud 500 liiget täis, et erakonnaks vormistada.

Siit nüüd tulebki välja selle naise ajakirjanduslik tase ehk seda pole. Kas olemegi seisus, kus kõik, kes oskavad natukenegi kirjutada ja on saanud kätte ajakirjanduse tunnistuse ülikoolist, võivad süüdimatult lihtsalt rahvale valetada? Veel enam – ta kasutab enda feimi tõstmiseks ära niigi muserdatud ja kannatavaid üksikemasid, kes siis heas usus loodavad sellise sarlatani ja valetaja peale, et ehk tema midagi suudab nende kannatuste leevendamiseks teha.

Ei, kallid ja vaprad üksikemad – ta kasutab teid lihtsalt STRATCOM-likult ära poliitiliste ja süvariiklike tühistamise infooperatsioonides.

Veel enam, mis on kahetsusväärne ja mis vajaks ka lastekaitse suuremat tähelepanu, on see, et kogu selle pasatootmise ja meeste peksu jaoks kasutab ta kilbina oma väikest armast last, kes ei suuda veel öelda ega otsustada, kas ta on üldse nõus sellises ema tegevuses kaasa lööma. Samuti paneb ta selliselt mehi provotseerides ja rünnates ohtu omaenda elu ning ka oma lapse elu, sest iial ei tea, kus võib mõni kättemaks osaks saada. Minu jaoks on see täiesti kohusetundetu ja mitte emalikult hooliv käitumine.

Siit tuleb mul juba teine küsimus Eesti Ekspressi peatoimetajale: kuidas üldse selline niinimetatud ajakirjanik saab teil tegutseda selliste faktivigadega, tõmmates alla kogu ajakirjanduse eetika ja maine ning tõmmates kogu väljaandele korralikult vee peale?

Või selline ongi Eesti Ekspressi ja  tänapäeva ajakirjanduse tase ?

Sama küsimus esitan ka meie Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõududele!

– Mario Maripuu, poliitaktivist ja isa

***

Katariina Krjutškova-Tamlak, known on social media as “Julge Ema” (Brave Mother) and a columnist for Eesti Ekspress, has once again become active, carrying out what I believe to be a STRATCOM operation through Eesti Ekspress. Ahead of the Estonian parliamentary elections, the goal appears to be the pre-emptive cancellation of both Plaan B and me personally, along with my political activities.

I fully understand the challenges faced by single parents, as well as the fact that thousands of Estonian men avoid paying child support and raising their children. However, in my opinion, a significant part of this problem stems from government policies that, due to high taxes and the rising cost of living, force many men to seek better-paying jobs abroad in order to keep up with lease payments, child support obligations, and other daily financial responsibilities.

Unfortunately, a parent working abroad is often faced with a difficult choice: either earn the money necessary to support the family or stay at home without sufficient income to raise the children. In many cases, it is impossible to do both. As a result, a large number of families break apart, and in most cases it is the mother who ends up becoming a single parent.

Exactly the same thing has happened to me over the past ten years. I am a resident of Finland, I live there permanently, and I pay my taxes there. I visit my children as often as my financial situation and work commitments allow. Today I have a new partner, and we are expecting a child together, meaning that I now have an independent family life in Finland. I also pay the court-ordered child support for the children from my previous relationships exactly as required by law.

Returning to Katariina Krjutškova-Tamlak’s accusations and claims directed at me, I find them very easy to refute because they simply do not correspond to reality as she presents them publicly.

For example, she claims that she asked how my actions and words align with my party’s values. That is not how I answered her. The version shown in her video was edited by taking a single sentence out of our several-minute phone conversation, completely removing it from its original context.

Since, in my opinion, her video misrepresents what I said, I will publish both her original message to me and my response.

Katariina Krjutškova-Tamlak’s message:

Hello, Mario,

I am writing regarding an Eesti Ekspress column discussing conservative family values and parental responsibility.

In the column I refer to a letter you sent to the mother of your child in which you wrote that you are expecting another child whom you do not want to grow up without a father. I also refer to your later comment that “the children’s mother gave birth to them.”

Please answer the following questions:

1. How would you describe your current relationship with and role in your children’s lives?
2. How do you respond to the claim that you have chosen to distance yourself from your children’s lives?
3. In your opinion, how does your personal situation fit with the family values you have publicly advocated?
4. Plaan B’s programme states that “the family is the heart of the nation.” What does this principle mean to you personally?
5. Would you like to clarify or elaborate on your previous public statements on this matter?

Please send your responses by June 25. If this deadline is not possible, please let me know as soon as possible.

Sincerely,

Katariina Krjutškova-Tamlak
Columnist, Eesti Ekspress

My response:

Hello,

Thank you for your message.

Since your questions concern my minor children and my private family life, I do not consider it appropriate to discuss these matters through the media. In my opinion, issues concerning children should not become the subject of public debate or be used as tools in political or ideological disputes.

As for my political views, they are public and are based on the belief that a strong family, parental responsibility, and the well-being of children are fundamental pillars of society. These principles do not depend on whether someone attempts to use an individual’s private life to construct a political narrative.

The claims and interpretations contained in your letter are, in part, taken out of context, and I do not consider it necessary to publicly defend or explain my family relationships through the media.

I respect my children’s right to privacy and therefore will not provide any further comments on this matter.

Sincerely,

Mario Maripuu

Another complete factual error made by Katariina Krjutškova-Tamlak was referring to Plaan B as a political party.

Come on. Plaan B has never been a political party because we have never reached the legally required 500 members necessary to register one.

This raises serious questions about the standard of journalism. Have we really reached a point where anyone with a journalism degree can simply publish false information without consequence?

Even more troubling is that, in my opinion, she is using already distressed and struggling single mothers to promote herself, while giving them hope that she might somehow alleviate their hardships.

No, dear and courageous single mothers — in my opinion, you are simply being used as instruments in political and deep-state cancellation operations carried out in a STRATCOM-style manner.

What is even more regrettable, and in my opinion deserves greater attention from child protection authorities, is that she uses her own young child as a shield in this campaign against men. A small child cannot yet decide whether they wish to participate in such activities. Furthermore, by provoking and attacking men in this way, she also exposes both herself and her child to unnecessary risks, because no one can predict when someone may seek revenge. To me, this is entirely irresponsible and not the behavior of a caring mother.

This leads me to another question for the Editor-in-Chief of Eesti Ekspress: how can someone presenting themselves as a journalist continue working for your publication while making such basic factual mistakes, damaging journalistic ethics and undermining the credibility of the entire newspaper?

Or is this now the standard of both Eesti Ekspress and modern journalism in general?

I would like to ask the same question of the journalism faculty at the University of Tartu.

— Mario Maripuu, political activist and father

The post Mario Maripuu: Kuidas Eesti Ekspressi ajakirjanik on rakendanud valeväidetega vaesed üksikemad poliitvankri ette!***How an Eesti Ekspress Journalist Has Used False Claims to Exploit Poor Single Mothers for Political Purposes appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.

Paraku oleme inimestena toiduahela tipus ning lambad ei saa kunagi valitsema meie üle. Nad on ja jäävad alati seisu, kus kehtib tõde: kui SINA ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga.

Eks lambal ei jää muud üle kui aeg-ajalt rohtu näksida ning vajadusel saada ka pügatud või muutuda maitsvaks šašlõkiks – nii, nagu nende valitseja heaks arvab.

Nüüd on küsimus meis endis: kas soovime võtta eeskuju lambast või hoida siiski toiduahela kõrgemat positsiooni enda käes?

Aga siin on juba igaühel peeglisse vaatamise koht.

Head jaanipäeva!

– Mario Maripuu, Rõdali taasasutajaliige, läänlane

Videos osaleb Mark Valdma, konservatiivne metoodiline anarhist.

Kasutatud muusika: Olav Ehala „Lambalaul“.

***

As unfortunate as it may be, we humans are at the top of the food chain, and sheep will never rule over us. They are, and always will be, in a position where one truth applies: if YOU do not engage in politics, then politics will engage with you.

A sheep has little choice but to nibble on grass from time to time and, when necessary, be sheared or turned into a delicious shashlik – just as its ruler sees fit.

Now the question is about ourselves: do we wish to follow the example of the sheep, or do we intend to keep the higher position in the food chain in our own hands?

But that is a moment for each of us to look in the mirror.

Happy Midsummer!

– Mario Maripuu, founding member of Rõdali, westerner

Featuring Mark Valdma, Conservative Methodological Anarchist

Music used: Olav Ehala – “Lambalaul” (“Sheep Song”)

The post Mario Maripuu: Jääme ikka toiduahela tippu!*** Let’s Stay at the Top of the Food Chain! appeared first on Konservatiivne Mõtiskleja.