Ma mõtlesin mitu korda, kas ma ikka kirjutan selle loo või mitte. Kuid jõudsin järeldusele, et hiljem ei pruugi seda lugu enam kunagi tulla. Samuti tuleks ka ajalugu talletada. Ja ma arvan, et Kristi väärib seda – et teda mäletatakse sellise võimeka naisena, kes ta tegelikult oli, mitte sellisena, millisena peavoolumeedia teda viimasel ajal kujutas. Just see viis ka Kristi tegutsema eesriide taha.
Minu tutvus Kristiga sai alguse siis, kui hakkasin otsima eestieest.com-ile koostöövõimalusi teiste alternatiivmeedia väljaannetega. Kuna Kristi vedas Rahvameediat, mõtlesin, et ehk oleks ta huvitatud koostööst. Meie mitmed jutuajamised viisid lõpuks ideeni ühendada kõik Eesti alternatiivmeedia väljaanded ühe suure meediamaja alla. Aastal 2023 kevadel jõudsime niikaugele, et saime alternatiivväljaannete esindajad ja juhid ühise laua taha, kus ma kohtusin Kristiga ka esimest korda silmast silma.
Kahjuks see ettevõtmine ei kandnud vilja. Ilmselt kardeti oma aastatepikkuse töö kaotamist või sõltumatuse kadu. Nii see algatus soikuski.
Küll aga viis see ühe teise olulise arenguni – meist Kristiga said väga head sõbrad. Kui me üksteisele helistasime, võisid need kõned kesta tunde. Jutu käigus andsime teineteisele nõu, mille tulemusena sündisid mõned artiklid – ja mõned jäid ka kirjutamata, sest Kristi lai silmaring oskas avalikkuses olnud uudistele täiesti uue nurga anda. Tema teadmised olid muljetavaldavad, osaliselt just nende kõnede tõttu, aga ka seetõttu, et ta suhtles isiklikult paljude mõjukate ja kuulsate eestlastega.
Ei olnud harvad juhused, kui mõni minister, kes oli teinud mõne ebapopulaarse otsuse, sai Kristilt telefonikõne. Ministril polnud muud öelda, kui: “Kristi, ära hakka sina ka pihta.” Sellest lähtuvalt võin öelda, et Kristi Loigo oli kui alternatiivmeedia hall kardinal, kelle väljaütlemised võisid mõjutada kogu Eesti käekäiku.
Ilmselt just see oligi üks põhjusi, miks süvariik teda niivõrd jahtis – ja miks tema surma ei kajastanud ükski suurem televisiooniuudiste saade.
Kristi helistas mulle 17. mail kell 14.00. Rääkisime tunni jagu. Nagu ikka, jõudis jutt ka tema kestva kohtusaaga peale. Prokuratuur ei andnud alla ja kaebas varasema otsuse edasi Riigikohtusse. Lõplik otsus oleks tulnud juulis – see otsus oleks määranud, kas Kristi Loigo Kodutunde juhtumist oleks tehtud pretsedent või mitte.
Paraku, pühapäeval, 18. mail, lahkus Kristi Loigo siit ilmast. Sain kurva uudise teada alles 19. mai hommikul. See oli mulle suur šokk – alles ju rääkisime, ja nüüd sind, Kristi, enam ei ole.
Eile, 24. mail, jätsin hüvasti Kristi Loigoga Pärnamäe kalmistul. Ärasaatmine oli kaunilt korraldatud ning Silvia Ilves mängis tšellol liigutavaid palu.
Aitäh, Kristi, et olid olemas – minu ja paljude teiste jaoks. Jääme sind igatsema.
Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik…
-Mario Maripuu, eestieest.com toimetaja ja saatejuht
***
I debated with myself many times whether to write this story or not. But I came to the conclusion that later, this story might never be told at all. And history should be recorded. I believe Kristi deserves to be remembered as the capable and intelligent woman she truly was—not as she was recently portrayed by the mainstream media, which ultimately pushed her to act behind the scenes.
My acquaintance with Kristi began when I started looking for collaboration opportunities for eestieest.com with other alternative media outlets. Since Kristi was also running Rahvameedia, I thought she might be interested in working together. Several conversations later, we came up with the idea of uniting all Estonian alternative media outlets under one large media house. By spring 2023, we had made enough progress to bring together the representatives and leaders of various alternative publications at the same table—where I met Kristi in person for the first time.
Unfortunately, the project didn’t bear fruit. In the end, the outlets were unwilling to merge, likely due to fears of losing their years of hard work or their editorial independence. So, the initiative was put on hold.
But it led to something wonderful—Kristi and I became very close friends. When we called each other, our conversations often lasted for hours. We shared advice and ideas, which resulted in some published articles—and others that remained unwritten, as Kristi’s broad perspective would sometimes completely reshape how one understood a piece of news. Much of this insight came from her many phone calls with influential and well-known Estonians.
It was not uncommon for a minister who had made an unpopular decision to get a call from Kristi. The minister’s only reaction would be, “Kristi, please don’t start on me too.” That’s why I can say that Kristi Loigo was like a grey eminence of the alternative media scene—her words could influence the direction of the entire nation.
That may well have been one of the reasons why the deep state targeted her so relentlessly—and why not a single mainstream news broadcast covered her passing.
Kristi called me on May 17th at 2:00 PM. We spoke for an hour, and as usual, our conversation turned to her ongoing legal battle. The prosecution had not given up and had taken the case to the Supreme Court. A final ruling was expected in July—one that would decide whether Kristi Loigo’s Kodutunne case would become a legal precedent or not.
Sadly, on Sunday, May 18th, Kristi Loigo passed away. I only learned the news on the morning of May 19th. It was a tremendous shock to me—we had just spoken, and now Kristi is gone.
Yesterday, May 24th, I said my final farewell to Kristi Loigo at Pärnamäe Cemetery. The ceremony was beautifully arranged, and Silvia Ilves played touching melodies on the cello.
Thank you, Kristi, for being there—for me, and for so many others. We will miss you deeply.
At the end of the world, there is a café where we will all meet again someday…
– Mario Maripuu, editor and host at eestieest.com
