Nad ei taha rahu ja seega peate valmistuma kohutavaks ülemaailmseks sõjaks

Teati täpselt, mis juhtub, kui Hiina avalikustas Ukraina konflikti rahuplaani. Oli teada, et lääne juhid panevad selle kohe maha. Kahjuks just nii juhtus. Muidugi ei saanud ükski Hiina pakutud rahuplaan olla täiuslik. Kuid inimkonna hüvanguks peaksid meie juhid olema valmis vähemalt maha istuma ja venelastega rääkima. Sest kui me jääme sellele teele, mida praegu liigume, kasutab lõpuks keegi tuumarelvi. Ja kui asjad lähevad tuumaenergiaks, võime silmitsi seista õudusunenäo stsenaariumiga, mille käigus surevad sajad miljonid inimesed.

See ei ole mäng.

Ühel hetkel võivad rahukõnelused muutuda võimatuks. Nii et kui meil on praegu võimalus rääkida, peaksime sellest kinni haarama.

Kuid selle asemel tegid meie juhid täiesti selgeks, et nad pole isegi huvitatud Hiina rahuplaani kaalumisest…

USA RIIKLIKU JULGEOLEKU NÕUNIK JAKE SULLIVAN LÜKKAS CNN-I VAHENDUSEL HIINA ETTEPANEKU ÜMBER, ÖELDES, ET SEE OLEKS PIDANUD LÕPPEMA PÄRAST ESIMEST TÄPPI, MIS KUTSUB ÜLES “AUSTAMA KÕIGI RIIKIDE SUVERÄÄNSUST”.

“SEE SÕDA VÕIB HOMME LÕPPEDA, KUI VENEMAA LÕPETAB UKRAINA RÜNDAMISE JA TÕMBAB OMA VÄED VÄLJA,” ÜTLES TA.

NATO PEASEKRETÄR JENS STOLTENBERG VASTAS ETTEPANEKU KOHTA KÜSIMUSELE, ET HIINA EI OLE PUTINI SÕDA HUKKA MÕISTNUD.

Ja Volodymyr Zelensky lükkab täielikult tagasi idee pidada kunagi läbirääkimisi Vladimir Putiniga

UKRAINA PRESIDENT ON KORDUVALT TAGASI LÜKANUD IDEED PIDADA LÄBIRÄÄKIMISI RAHULEPINGU SÕLMIMISEKS, MIS TOOKS KAASA UKRAINA TERRITOORIUMI KAOTAMISE. REEDEL ESINEDES ÜTLES TA, ET EI HAKKA PUTINIGA LÄBI RÄÄKIMA – KUIGI OLI VALMIS TEMAGA RÄÄKIMA ENNE SÕJA ALGUST.

“SEE POLE SAMA MEES. SEAL POLE KELLEGAGI RÄÄKIDA,” ÜTLES TA.

Arvab, et Zelenski näeks asju hoopis teisiti, kui ta oleks üks meestest, keda Ida-Ukrainas hakklihamasinasse sunniti.

Seal sõdiva endise USA merejalaväelase sõnul on Ida-Ukrainas rindesõduri keskmine eluiga vaid neli tundi…

RINDESÕDURI KESKMINE ELUIGA IDA-UKRAINAS ON VAID NELI TUNDI, ÜTLES ABC NEWSILE ÜKS ENDINE USA MEREJALAVÄELANE, KES VÕITLEB KOOS UKRAINA VÄGEDEGA DONBASSIS.

“MAA PEAL ON OLNUD PÄRIS HALB. PALJU OHVREID. EELDATAV ELUIGA ON EESLIINIL UMBES NELI TUNDI,” ÜTLES AMEERIKLANE TROY OFFENBECKER.

See on tõesti väga kohutav sõda.

Kuid need, kes on rindejoonest kaugel, võivad endale lubada rääkida sellest, kui kuulsusrikas on sõda

VAID ÜKS PÄEV ENNE VENEMAA SISSETUNGI AASTAPÄEVA ON NATO SÕJAVÄELISE ALLIANSI AMETLIK TWITTERI KONTO PÄLVINUD KRIITIKAT POSTITUSE PÄRAST, MILLES ÖELDAKSE, ET UKRAINA ON “SELLE SAJANDI ÜHE SUURE EEPOSE VÕÕRUSTAJA” JA VÕRRELDI SÕDA SELLEGA HOLLYWOODI FILMID.

POSTITUS, MIS TSITEERIS UKRAINA SÕDURIT NIMEGA PAVLO, ÜTLES: “ME OLEME HARRY POTTER JA WILLIAM WALLACE, NA’VI JA HAN SOLO. ME PÕGENEME SHAWSHANKI EEST JA LASEME ÕHKU SURMATÄHE. ME VÕITLEME HARKONNENIDEGA JA ESITAME THANOSE VÄLJAKUTSE.

MÕTE VÕRRELDA TUHANDEID INIMELUSID NÕUDNUD, ULATUSLIKKE PURUSTUSI NÄINUD NING MAAILMA TOIDU- JA ENERGIAVARUSID DESTABILISEERINUD SÕDA VÄLJAMÕELDUD TEGELASTEGA, SAID PALJUD SOTSIAALMEEDIAPLATVORMIL KIIRESTI MAHA.

Tahaks, et mõlema poole juhid oleksid sunnitud teenima eesliinil.

Kui see kunagi juhtuks, lõppeks see sõda väga kiiresti.

Kahjuks ei piisa ilmselt konfliktist Venemaaga ja seetõttu provotseerib Bideni administratsioon nüüd järeleandmatult hiinlasi.

Ülemöödunud nädalal hõlmas Bideni administratsiooni välja kuulutatud uus sanktsioonide voor tegelikult Hiinas asuvaid üksusi

VALGE MAJA KUULUTAS VÄLJA JÄRJEKORDSE ULATUSLIKE SANKTSIOONIDE PAKETI, MIS ON SUUNATUD VENEMAA SIHIKULE UKRAINA JÕHKRA SISSETUNGI AASTAPÄEVAL – KOOS UUTE JÕUPINGUTUSTEGA VÕTTA SIHIKULE KOLMANDAD RIIGID, SEALHULGAS HIINASANKTSIOONIDEST KÕRVALEHOIDMISEKS.

Ja teatatakse, et USA “neljakordistab” peagi  USA vägede arvu Taiwanis…

EELDATAKSE, ET USA NELJAKORDISTAB LÄHIKUUDEL TAIWANILE LÄHETATUD VÄGEDE ARVU, KUNA PINGED PEKINGIGA JÄTKUVAD.

AJALEHT WALL STREET JOURNAL TEATAS NELJAPÄEVAL, ET PENTAGON KAVATSEB PAIGUTADA ISEVALITSEVALE SAARELE 100–200 SÕDURIT, AASTA TAGASI OLI NEID UMBES 30.

VAREM ON TAIWANI SAADETUD MEREJALAVÄE JA ERIÜKSUSLASTE SÕJAVÄELASI NING NENDE ARV ON AASTATE JOOKSUL KÕIKUNUD.

Hiinlased peavad Taiwani oma suveräänseks territooriumiks.

See on midagi, millesse nad usuvad kirglikult.

Ja nii on tõsiasi, et Bideni administratsioon saadab saarele rohkem USA vägesid, nad tõsiselt vihale ajanud

HIINA KOMMUNISTLIKU PARTEI MEEDIAPROJEKTI GLOBAL TIMESI KOMMENTAATOR AVALDAS NELJAPÄEVA ÕHTUL USA-LE ÄHVARDUSE, VIHJATES, ET HIINA EI KÕHKLE TAIWANIL PAIKNEVATE USA VÄGEDE KAASAMISEST, KUI HIINLASED KÄIVITAVAD SISSETUNGI SAARERIIKI. .

HU XIJIN, ENDINE AJALEHE GLOBAL TIMES PEATOIMETAJA, REAGEERIS WALL STREET JOURNALI ARUANDELE USA VÄGEDE REISIMISE KOHTA TAIWANILE, NIMETADES SEDA “ILLEGAALSEKS” JA VIHJANUD, ET HIINLASED KOHTLEKSID NEID KUI VAENLASE VÕITLEJAID.

“NENDE USA SÕDURITE TAIWANISSE MINEK ON EBASEADUSLIK JA HIINA MANDRIOSA EI VÕTA OMA OHUTUSE EEST MINGIT VASTUTUST,” SÄUTSUS HU. «KUI ME VAJADUSEL SÕJATEGEVUST ETTE VÕTAME, HÄVITATAKSE NAD KOOS VASTUPANU OSUTAVATE TAIWANI VÄGEDEGA. NEID SAAB KA ESMALT KÕRVALDADA KUI SISSETUNGIVAT ARMEED.

Kuid enamik ameeriklasi ei saa sellest midagi aru.

Enamikul ameeriklastest pole absoluutselt aimugi, et oleme sõna otseses mõttes Hiinaga sõja lävel.

Paraku läheb selline konflikt iga päevaga aina lähemale. Tegelikult olime tunnistajaks väga murettekitavale juhtumile Lõuna-Hiina mere kohal

HÄÄL, MIS ÜTLEB, ET SEE TULEB RAHVAVABASTUSARMEE (PLA) LENNUJAAMAST, KOSTAB ÜLE USA MEREVÄE P-8 POSEIDONI RAADIO, KUI CNN-I MEESKOND, KELLELE USA LENNUKI PARDAL OLI HARVA JUURDEPÄÄS, KUULAB SEDA.

“AMEERIKA LENNUKID. HIINA ÕHURUUM ON 12 MEREMIILI. EI LÄHENE ENAM VÕI KANNAD KOGU VASTUTUST,” ÖELDAKSE SEAL.

Mingil põhjusel kandis USA mereväe lennuk CNN-i meeskonda ja Hiina hävitaja jõudis neile nii lähedale, et nad “saavad eristada punase tähe sabauimedel ja rakettidel, millega see oli relvastatud”

MÕNE MINUTI PÄRAST PÜÜAB ÕHK-ÕHK-TÜÜPI RAKETTIDEGA RELVASTATUD HIINA HÄVITAJA USA LENNUKI KINNI, PESITSEDES SELLE PAKIKÜLJEST VAID 500 JALA KAUGUSEL.

HIINA HÄVITAJA OLI NII LÄHEDAL, ET CNN-I MEESKOND NÄGI, KUIDAS PILOODID NENDE POOLE VAATAMISEKS PÄID PÖÖRASID – JA ERISTAS PUNAST TÄHTE SABAUIMEDEL JA RAKETTIDEGA, MILLEGA SEE OLI RELVASTATUD.

Miks näeb Bideni administratsioon vajadust Hiinat sellisel hetkel lõputult provotseerida?

See on hullus.

Võib kergesti sattuda konfliktidesse korraga nii Venemaa kui Hiinaga ja ollakse sellise stsenaariumi eest täpselt hoiatanud juba väga pikka aega.

Kahjuks on Valges Majas kuumpea, kes on vaimse allakäigu kaugele jõudnud.

Ja teda ümbritsevad irratsionaalsed sõjaõhutajad, nagu Jake Sullivan, Antony Blinken ja Victoria Nuland.

Nad ei taha rahu.

Seega on tulemas ülemaailmne sõda ja julgustaks teid selliseks tulemuseks valmistuma.

/MIHKEL/

Konservatiiv

Telli
Saatke teade
guest
0 Kommentaari
Vanimad
Uusimad Enim hääli saanud
Inline Feedbacks
Kuva kõik kommentaarid
Minu võitlus ehk tee iseendani.
 
Seda lugu kirjutades tahan ma näidata enda väikese eluloo kokkuvõtet veidi humoorikas võtmes, et poliitika on jõudnud tavainimesteni tänu infotehnoloogia arengule. Poliitikat tehes pole enam vahet, oled sa mees või naine, noor või vana, kristlane või isegi haridustase pole enam oluline. Poliitika on kolinud internetti, kus puuduvad piirid.
Võib olla teen selle looga endale poliitilise enesetapu aga ma võtaks selle riski, sest nagu Edgar Savisaar oma viimases filmis mainis: “Kui oled poliitikasse läinud tuleb sul arvestada, et ühel päeval sind armastatakse ning teisel päeval võidakse sind kividega surnuks loopida, kuid tulemas on ka kolmas päev…”
Selle loo kirjutan ka teile mu kallid Facebooki sõbrad, et selgitada teile, mis minuga viimasel ajal lahti on ja miks mu postitused on läinud väga poliitiliseks. Olen saanud hulgaliselt küsimusi ja vastuseid sellel teemal. Küll küsitakse, et kas olen saanud elektrit või lihtsalt hulluks läinud, samuti hoiatatakse, et ma sita sisse ei astuks. Kuna poliitika mõjutab meid kõiki, oleks aus minu poolt ka ennast teile avada ja rääkida asjadest, mida teavad ainult mina ja minu lähedased. Mõtisklen siis vähe sellel teemal ja loodan, et iga lugeja peale lugemist ka vaataks enda sisse ja mõtleks, mis on tema eesmärk siin maamunal.
 
Sündisin 25. juunil 1985. Mu sünd algas kohe võitlusega elu eest, sest diagnoositi soolte väärareng, mille kõrvaldamist ei oldud Nõukogude Eestis veel tehtud. Selleks kutsuti Moskvast professor, kes sooritas minu peal esmase sellise operatsiooni. Nagu mulle meeldib enda kohta öelda: “Olin kui katsejänes, tänu kellele on nüüd elus palju lapsi.” Minu raviarstiks sai doktor Ann Paal, kellele olen ma elu lõpuni väga tänulik. Operatsioonide rohkuse tõttu juba väga varases eas arvasid mu vanemad, et ilmselt sain ma ajukahjustuse, sest tegin nende meelest arusaamatuid tegusid. Kuid tagantjärgi võttes olid need juba mu esmased sammud poliitikas.
 
Mäletan aega Haapsalu Nurme lasteaias, kus terve lasteaiarühm oli minu “juhtida”. Strateegia oli lihtne. Teesklesin magamist kuni kasvatajad läksid vaikse tunni ajal kohvile. Kohe kui plats neist puhas, ajasin kõik lapsed üles ja hakkasin koosolekuga pihta. Tulemuseks oli kas vaasist nurmenukkude ärasöömine, riietega duši alla kogu rühma juhatamine, nii et pärast kogu rühm tilkus. Ei puudunud ka avalikud üritused, kus ma pidin rühmale ennast tõestama, näiteks suudlema tüdrukut, kes mulle väga meeldis. Tegin seda rühma poiste hõiskamise saatel. Korra juhtusin tantsima ilma püksata, mida ka mu ema ja kasvataja juhuslikult minu seljataga imestasid. Emal muidugi silmad häbi täis.
Esimesse klassi läksin ma aastal 1992. Kooliks oli Haapsalu 1. keskkool. Mulle ei jõudnud kohale, miks kõik lapsed peavad ilusti istuma koolipingis sirge seljaga ja kuulama, mida õpetaja klassi ees räägib. Mässaja nagu ma ka lasteaias olin, ei meeldinud mulle tookord üldse. Selle asemel et õppida, olin ma tunni ajal laua all ja mängisin autodega. See aga ei tähendanud veel, et ma ei kuulanud, mida õpetaja rääkis. Minust sai klassis “Outsider”, kuniks mind esimese klassi lõppedes koolist välja visati ja Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli suunati. Olles seal esimeses klassis, võttis õpetaja Kersti Roosvald iga last personaalselt. Õpetaja imestus oli suur, kuna ma täitsin töövihikud enne teisi otsast lõpuni ära ning lugesin kõigist soravamalt. Ta ei mõistnud, mis jutt see on, et ma ei suuda õppida. Mind taheti tõsta edasi poole aasta pealt teise klassi, kuid seda ei tehtud, kuna mu vanaema arvas, et poiss juba harjunud õpetajaga ning mul aega koolis käia küll.
 
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli siis Eestis üks paremaid koole õppemeetodite ja õppeefektiivsuse poolest. Tavakoolid tammusid endiselt nõukogudeaegses õppementaliteedis.
Kuna lastel olid kas füüsilised või vaimsed puuded, pidid õpetajad iga last õpetama personaalselt ja arendama välja just tema kõige tugvema oskuse. Võin täiesti kindel olla, et Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli selle poolest teistest koolidest vähemalt 15 aastat arengus ees. Koolis õpetati kõike eluks vajalikku. Peale tunde oli võimalus käia kõikvõimalikes ringides, milledest ma aktiivselt osa võtsin ning tänu millele olid mul hilisemad huvid teatri, rahva- kui ka peotantsu vastu.
 
Alglassides sain ka nautida isa ebaõnnestunud uraaniäri katset. Olin üleöö kooli üks kuulsaimaid lapsi. Kuulsuse oreool kestis kõik 90-ndad aastad. Alles hiljem Andres Anvelti kirjutis “Punane elavhõbe” tuletas mulle ja ühiskonnale juhtunut meelde. Inimesed olid selleks ajaks juba asja unustanud ning võtsid ta lugu kui “Seiklusjutte maalt ja merelt.”
Koolis tutvusin teiste eakaaslastega, samuti ka vanemate klassi poistekambaga, kellele meeldis nõrgematele liiga teha ning sooritada muid mittekõlbelisi tegusi. Nagu öeldakse, kui tahad ellu jääda, siis ulu koos huntidega. Ka mina pidin seisma silmitsi olukorraga – kas olen ise peksukott või ajada poliitikat, kus hundidi söönud – lambad terved. See uus sotsiaalne olukord andis mulle väga suure kogemuse tunnetada omal nahal hea ja kurja vahekorda.
Suuremaks saades mulle meeldis põhikooli kirjanduse tundides kirjutada kirjandeid. Klassijuhataja ja kirjanduse õpetaja Imbi Beek lasi alati mu kirjandeid klassi ees ette lugeda. Seda teades kirjutasin omad lood nii, et klassikaaslased, kes seda kuulasid, said alati naerda. Ka põhikooli lõpukõne oli minu teha ja koostada, sest Imbi ütles, et sinust Mario saab rahvainimene – palun, kas koostaksid selle kõne. Siis ma ei mõistnud veel selle lause tähendust, kuid ma nõustusin tema palvega.
 
Suurema osa ajast viibisin ma vanavanemate juures Haeska külas Läänemaal, sest vanemad käisid tööl ja vaheaegadel ei olnud linnas lihtsalt huvitav. Tänu sellele on mul sealsete inimestega lähedane suhe. Haeska oli ka vabaduste küla, sest seal sai teha kõike, mida linnas teha ei saanud. Kui sain 15- aastaseks, sai vanaisa heinatöö eest nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta K-750, mida mul meeldis pidevalt ärandada. Kaks nädalat peale motika saamist pidin veetma nädala haiglas, kuna tegin mootorrattaga avarii. Avarii tulemusel lõin pea vastu puud nii kõvasti ära, et kiiver läks pooleks. Õnnetusest oli vähemalt nii palju kasu, et õpitulemused läksid korraks väga heaks. Eeldasin, et see oli tingitud löögist pähe. Haiglast välja saades klopsisin motika üles, sest tolleaegne armastus mootorrataste vastu oli väga tugev ja mind ei heidutanud üks ebaõnnestumine, vaid pigem andis mulle kogemust ja jõudu juurde.
Kohalike poistega lõime minu esimese niiöelda põrandaaluse organisatsiooni “BikersGang”. Meil oli oma põhikiri, mille juhatusega vastu võtsime, samuti oma logo. Kahjuks neist säilinud midagi ei ole. Kamba eesmärk oli sõita mootorratastega ning teha igasuguseid lolluseid, mis vähegi pähe tuli.
 
Kaitseväes teenisin logistikapataljonis Tallinnas. Oma lapsepõlve haiguse tõttu oli mul võimalus kaitseväest ära hiilida, kuid seda ma ei teinud. Hoopis vastupidi, ma lausa nõudsin, et mind sinna vastu võetakse. Arstid kehitasid õlgu ning soovisid mulle edu ning nõnda ma alustasin oma kaitseväeteenistust. Esimesed kolm päeva olid kui õudusunenägu ning mõtlesin:” Kuhu kuradi kohta ma nüüd lasin ennast paigutada.” Oli suvine aeg ja räigelt kuum. Vormis oli lausa võimatu olla. Keel surises suus, higi lahmas päevad läbi ning poisid rivis minestasid. Osad poisid oli seal olles nii šokis, et istusid taburetil ning kõigutasid oma keha nagu hullud hullumajas, ise korrutades: “Ma põgenen siit, ma põgenen siit.” Üks nooruk lõikus ennast duširuumis, et saaks ära pääseda. Tihedad külalised tubades olid allülemad, kes karjusid poiste peale ning keerasid madratsid ja kappide sisud tagurpidi. Seda tehti süstemaatiliselt. Ma valetaks, kui ütleks, et ma öösiti patja ei nutnud, kuid samas kinnitasin endale, et pean need 11 kuud vastu. Aeg läks edasi. Kui sõduri baaskursus läbitud ja ka ametid omandatud, anti meile kõigile kohustused, mida pidime täitma. Kuna olin staabi kaitsejaos, mis koosnes enamasti venelastest ja ükski nooremseersant ei olnud nõus seda allumatut jagu juhtima, anti see kohustus millegipärast mulle. Ja siis saabus minu jaoks see aeg nagu oleksin ma nõukogude armees, sest ümberringi toimus suhtlemine ainult vene keeles. Õnneks sain tänu oma varasematele elukogemustele nendega kohe sina peale ning ma olin ainuke, kelle käsku nad lõpuks täitsid ja seda ma tegin kõike eesti keeles. Teistele seersantidele, kes midagi neilt nõudsid, öeldi lihtsalt: “Ma ei saa aru!”
 
Kaitseväes sain oma esimese organiseeritud seadusliku jaojuhtimise kogemuse, samas ise olles reamehe auastmes. Kapraliks sain ma alles kaitseliidus.
 
Siin kiiresti muutuvas maailmas pead olema sa väga paindlik. Selleks olen töötanud väga erinevatel aladel, et saada kogemusi ning leida oma elu eesmärk. Kui sa elus midagi väga tahad, siis lõpuks sa selle ka saad!
Olen olnud kelner, baarman, autopesija, kohviku pidaja, Kaitseliidu valverühmas valvur, diskoteegis turvamees, laevatehases lamineerija, aurahade tehases pronseerija, kipsipaigaldaja, lagedepaigaldaja, 4×4 veoliste rajakohtunik, mööblipaigaldaja ja isegi ühe päeva Valjala sepikojas sepp.
 
2016. aastal tulin Soome, kuna Eestis elades ja töötades palk ei rahuldanud mind. Võtsin majalaenu ning ka lapsed, kes olid vahepeal sündinud, vajasid parimat. Esimesed kuud olid võõras riigis keerulised. Kolm kuud elasin isa köögis laua all koos oma elukaaslasega, kellega sai Soome teekond ette võetud. Aga ma ei andnud alla ja samm-sammult rühkisin ikka edasi ja edasi. Lõpuks elukaaslane andis alla ning läks Eestisse tagasi . Ka meie suhe läks koos temaga.
Tänu emale ja ta elukaaslasele avastasin EKRE päriselt.
 
Paljud on küsinud: “Miks just EKRE?” Mu vastus on lihtne: “Miks peaksin ma valima poliitilise ideoloogiaga parteid, mida minu vanavanemad Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast saati on piimapuki ääres kirunud?”
Peagi mõistsin, et kõik see mida ma olen elus läbi kogenud, ongi pakitud ühte formaati ehk sain poliitilise ilmutuse. Sest EKREs ongi need tavalised Eestimaa inimesed, kes oma elukogemustele tuginedes ajavad koos ühte asja – Eesti asja!