Analüütilist tööd pole tehtud ja kahjuks pole Eestis enam ka sellist kohta, kus oleks ühiskonna- ja kultuurielu analüüsiks võimeline seltskond. Eesti haridussüsteem on jätnud rahva ilma orienteerumiseks ja otsustamises osalemiseks vajalikust ettevalmistusest. Kiiresti on kasvanud varaline diferentseeritus. Suur osa elanikkonnast on riigist võõrdunud ja mis eriti halb, suurele osale elanikkonnast on riik võõrandunud. (Toompeal ja (mis seal ikka salata, ka mitmel pool mujal) ei teata isegi seda, mille poolest võõrdumine ja võõrandumine erinevad, millest nad on tingitud ja mis neist sõltub.) Peale võõrdumise ja võõrandumise võib ühiskonnas olla (on!) veel hulk teisi sotsiaalseid pingeid. Võhiklik hoiak nende suhtes maksab end kindlasti kätte. Lahtine on veel vaid, millal ja kui rängalt.
Märkimisväärne osa elanikkonnast tunneb ennast absurdisituatsioonis. Miks?
Riik on edasi- ja tagasisidestamata, st ei ole juhitav ja ei saa funktsioneerida, muutuda ja areneda ka iseregulatsiooni korras.
Riik on üdini ebaefektiivne ja püsib püsti vaid igaliiki “abide” ning “toetuste” varal. Kui kaua? Arukad inimesed võtaksid meetmeid… Kui algab järjekordne majanduskriis, kasvab see (väga suure tõenäosusega) üle üldkriisiks. Sellest, mis siis saama hakkab, ei taha mõeldagi! Kas Sa oled mõelnud, keda või mida oleks vaja kelle ja mille eest Eestis kaitsta?
Kas Sul on mõni mõte ka selle kohta, kuidas kaitsta riiki ja rahvast erakondade jt enesekesksete petiste eest?
Eestis etendab erakordselt halba osa nn ajakirjandus. Toimetused on täis vastutusvõimetuid küünikuid, profaane, psühhopaate ja igaliiki -raste, -paate, -fiile.
See protseduur, mida meil nimetatakse valimisteks, on pigem petuskeemide süsteem. Jah, rahvast on võimalik petta ka 19. aastal, aga selle tagajärjel süveneb veel enam nii võõrdumine kui võõrandumine ja põgenemine. Põgenetakse, kes kuhu saab, välismaale, alkoholi, sexi, töösse, sporti, esoteerikasse… Paljud muutuvad meeletuks ja lahkuvad siit ilmast. Kas Sa tead, mitu inimest sooritab igal aastal enesetapu ja “mitmendal kohal” eesti on? See ei ole juhuslik! Pole kahtlust, et ka vähene sündivus on ränga pettumuse ja jõuetuse tagajärg.
Erakondlik Eesti pole mingi saavutus. Demokraatiast pole veel (enam?) mingeid jälgi. Kui Sulle näib, et ma liialdan, siis näita, mida ma ei näe või ei arvesta.
Kas Sa oled mõelnud, millistel eeldustel saaks Eesti muutuda demokraatlikuks riigiks ja ühiskonnaks?
Parimat võimalikku!
//Ülo Vooglaid//
