Eesti Vabariigi sünnipäev toob igal aastal kokku rõõmsad inimesed, kes tähistavad oma riigi iseseisvust sinimustvalgete lippude lehvides, rahvariietes tantsides ja patriootilisi laule lauldes. Kuid kas see kõik on vaid illusioon, kui tegelikkuses on meie poliitiline ja majanduslik suveräänsus piiratud? Kas sümbolite lubamine asendab tegelikku vabadust ja iseseisvust?
Põhiseadus ja suveräänsus
Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema riigi kõrgeim seadusandlik akt, mille järgimine tagab rahvale suveräänsuse. Kahjuks on reaalsus see, et valitsev eliit tõlgendab põhiseadust endale sobivalt või lükkab selle hoopis kõrvale, kui see ei vasta nende poliitilistele huvidele. Euroopa Liiduga liitumisel anti ära suur osa meie iseseisvusest, sest EL-i direktiivid on muutunud ülimuslikuks meie enda seaduste ees. Otsused, mis mõjutavad Eestit, sünnivad sageli Brüsselis, mitte Toompeal.
Rahva hääle puudumine riigiasjades
Viimane rahvahääletus toimus siis, kui otsustati liitumine Euroopa Liiduga. Sellest ajast alates on Eesti rahvas jäänud kõrvale oluliste riiklikult tähtsate otsuste tegemisest. Puudub mehhanism, mis võimaldaks rahval avaldada otsest arvamust küsimustes, mis puudutavad näiteks immigratsiooni, majanduspoliitikat või ühiskonna väärtusruumi.
Samal ajal suunavad meedia ja poliitiline establishment debatti viisil, mis ei lase eriarvamustel esile tõusta. Näiteks on Varro Vooglaidu ja teisi konservatiivseid mõtlejaid kritiseeritud selle eest, et nad julgevad kahelda Eesti tegelikus iseseisvuses. Vooglaid on öelnud, et polegi vahet, milline lipp Pikas Hermanis lehvib, kui riigi tegelik suveräänsus puudub. Kui vaadata, milliseid ideoloogilisi suundi edendatakse Eesti riigiasutuste ametlikes kanalites, tundub, et ta ei eksinud.
E-valimised ja demokraatia kriis
Eesti e-valimiste süsteem on maailmas unikaalne, kuid see on tekitanud hulgaliselt küsimusi valimiste aususe ja läbipaistvuse osas. Kuna e-valimiste protsess ei ole täielikult kontrollitav ja auditeeritav tavalise kodaniku jaoks, on tekkinud õigustatud kahtlused selle süsteemi usaldusväärsuse osas. Kui valimiste tulemused on manipuleeritavad või vähemalt ei ole tagatud nende täielik läbipaistvus, siis on kaheldav, kas Eesti rahvas üldse saab oma poliitilist tahet vabalt väljendada.
Eesti iseseisvus ei peaks piirduma ainult sümbolite ja tseremooniatega. Tegelik iseseisvus tähendab suveräänsust oma otsustes, rahva reaalse osaluse võimaldamist riigi juhtimises ning ausat ja läbipaistvat demokraatiat. Praegu on Eesti allutatud Euroopa Liidu regulatsioonidele ja rahva sõnaõigus riigiasjades on sisuliselt olematu.
Kui soovime tõelist iseseisvust, tuleb hakata tegema konkreetseid samme selle saavutamiseks – olgu selleks rahvahääletuste mehhanismi taastamine, e-valimiste süsteemi kaotamine ja poliitilise suveräänsuse taastamine EL-i ja rahvusvaheliste institutsioonide suhtes. Muidu jääb Eesti Vabariigi iseseisvus vaid näiliseks kontseptsiooniks, mida tähistatakse, kuid mida tegelikkuses ei eksisteeri.
/Mario Maripuu, www.eestieest.com/
***
Every year, Estonia’s Independence Day brings together joyful people who celebrate their country’s sovereignty by waving the blue, black, and white flag, dancing in traditional costumes, and singing patriotic songs. But is this all just an illusion when, in reality, our political and economic sovereignty is restricted? Does the mere allowance of national symbols replace true freedom and independence?
The Constitution and Sovereignty
The Constitution of the Republic of Estonia should be the highest legal act of the country, ensuring sovereignty for its people. Unfortunately, the reality is that the ruling elite interprets the Constitution in ways that serve their interests or even disregards it entirely when it does not align with their political agendas. With Estonia’s accession to the European Union, much of its sovereignty was surrendered, as EU directives have become superior to national laws. Decisions affecting Estonia are often made in Brussels rather than in Toompea.
The Absence of the People’s Voice in State Affairs
The last referendum took place when Estonia decided to join the European Union. Since then, the Estonian people have been sidelined from making crucial national decisions. There is no mechanism that allows the public to express their direct opinion on matters such as immigration, economic policies, or the nation’s value system.
At the same time, the media and political establishment shape debates in a way that prevents alternative viewpoints from gaining traction. For example, Varro Vooglaid and other conservative thinkers have been criticized for questioning Estonia’s actual independence. Vooglaid has stated that it does not matter which flag flies over Pikk Hermann if true sovereignty is absent. Looking at the ideological directions promoted through Estonia’s official government channels, it seems he was not wrong.
E-Voting and the Crisis of Democracy
Estonia’s e-voting system is unique in the world, but it has raised numerous questions about election integrity and transparency. Since the e-voting process is not fully controllable or auditable by the average citizen, legitimate concerns have arisen about the system’s reliability. If election results can be manipulated or at least lack full transparency, it is questionable whether the Estonian people can truly express their political will.
Estonian independence should not be limited to symbols and ceremonies. True independence means sovereignty in decision-making, real opportunities for public participation in governance, and fair and transparent democracy. Currently, Estonia is subject to European Union regulations, and the people’s say in national affairs is practically non-existent.
If we want true independence, we must start taking concrete steps towards achieving it – whether it be restoring the mechanism of referendums, abolishing the e-voting system, or regaining political sovereignty over the EU and international institutions. Otherwise, the independence of the Republic of Estonia will remain just a superficial concept, something that is celebrated but does not actually exist in reality.
/Mario Maripuu, www.eestieest.com/
