Paljud Uudis.net külastajad on kindlasti märganud, et platvorm ei täida enam oma kunagist ülesannet – teha statistikat sotsiaalmeedia populaarsuse põhjal uudistele, olgu selleks peavoolumeedia või alternatiiv.
Veebruaris kirjutasin ma artikli „SUUR LUGU! Mario Maripuu – avameelselt Eesti vastupanuliikumisest!“ ning vahetult pärast seda see juhtuski – Uudis.net-is statistikat enam ei kuvata. Ma ei oska öelda, kas see on seotud minu avameelse pihtimusega artiklis rahvale, millist rolli Uudis.net meediamaastikul täidab, või on tegemist juhusega. Kuid ajaline kokkulangevus on märkimisväärne.
Uudis.net-is oleme ka varasemalt märganud, et just Eestis toimuvate sündmuste kajastuste puhul on sama asi juhtunud – olgu selleks mõni meeleavaldus või valitsuse rumal samm, mis pälvib meedia turmtuld.
Mis tegi Uudis.net-i eriliseks?
Uudis.net-i tegi eriliseks see, et tegemist oli kasuliku tööriistaga kõigi jaoks – nii peavoolumeediale kui alternatiivmeediale. Populaarsed artiklid said lisaks sotsiaalmeedia tähelepanule ka täiendavat võimendust sellelt platvormilt.
Uudis.net-i looja on Jevgeni Pšenitšnikov, kes on loonud ka Rate.ee ja Flirtic. Nüüd tekib küsimus – kes on Jevgeni sõrmed sahtli vahele lükanud, et ta nii tegutseb? Sellisel juhul langeb täielikult ära võimalus, et „ups – unustasin saiti jälgimast“.
Platvorm, mis on olnud oluline statistika jälgimisel kõigi meediaväljaannete jaoks – ning mille tähtsust looja ja tema meeskond väga hästi teavad – ei kao lihtsalt juhuslikult. Sellisel juhul juhuseid ei ole olemas.
Kas juhus või sihilik sekkumine?
Kui eeldada, et käsk tuli pärast minu artikli avaldamist „ülevalt“ ning Jevgenile öeldi, et nüüd tuleb pistik seinast tõmmata ja jätta meediaväljaanded ilma harjumuspärasest statistikast, siis räägib see vaid üht: alternatiivmeedia on oma võidukäiguga ületanud peavoolumeedia.
See näitab, et kuigi Uudis.net oli kasulik ka peavoolule, oli selle tegelik väärtus suurem just alternatiivmeediale, kes on tõusnud peavoolust ettepoole.
Selline võimalik samm on kahetsusväärne ning viitab sellele, et kasutatakse kõiki vahendeid, et kodanikkonda ja alternatiivmeediat piirata ja vaigistada. Sellest kumab läbi autokraatlik riigikord, mis ei oma enam rahva toetust ning püsib võimul vaid varjatud jõustruktuuride toel.
Muidugi on olemas ka võimalus, et nii „süvariik“ kui Uudis.net teevad pärast minu artiklit vigade paranduse ja taastavad varasema olukorra, et tõestada avalikkusele, et ma eksin. Võib-olla tõesti – aga vähemalt olen ma sel juhul aidanud taastada harjumuspärase normaalsuse.
Eesti meediapilt laiemalt
Kui liikuda edasi Eesti peavoolumeedia kajastuse ja objektiivsuse juurde, siis on olukord tõepoolest kehv. Mitmed ajakirjanikud ja eksperdid – olgu need Saksad, Kalmused, Lained või teised, lõpetades Lutsari ja Jolleriga – on sisuliselt läbi kukkunud.
Samamoodi ka peavoolumeediat mõjutavad struktuurid nagu STRATCOM ja sellega seotud algatused nagu Propastop, samuti erinevad „uhhuu“ grupid, podcast’id ja nende tegijad.
Nad kõik on otseselt või kaudselt seotud rahastusega, mis pärineb näiteks Open Society Foundations, Rockefeller Foundationi ja varem ka USAID kaudu.
Täna, kus globaalne narratiiv on muutumas ja mitmel pool räägitakse varasemate sündmuste – sealhulgas koroonapandeemia – kohta üha avatumalt, hoiab Eesti peavoolumeedia endiselt kinni vastupidisest käsitlusest, justkui ülejäänud maailm eksiks ja Eesti teaks ainsana tõde.
See tähendab, et hoitakse kinni valest – ja seda maksumaksja raha eest.
Samal ajal karjub alternatiivmeedia rahvale tõde näkku, toetudes ka näiteks USA-s tehtud paljastustele, kuid peavool kas vaikib või jätkab sama joont.
Selline käitumine võib teatud määral olla lubatav alternatiivmeediale, kes rahastab end ise – annetuste või reklaamitulu kaudu. Kuid riikliku toe peal olevate meediaväljaannete puhul on selline tegevus lubamatu.
Kui maksumaksja raha eest levitatakse teadlikult eksitavat infot, siis võib seda käsitleda riigivastase tegevusena.
Sellised meediamajad ja nende võtmeisikud peaksid kandma vastutust, kui nad õõnestavad Eesti Vabariiki ja selle rahvast. Pidev „Kremli-kaardi“ kasutamine on muutunud farsiks ning ei veena enam rahvast.
Iga päev, mil rahvale valetatakse olukorras, kus üha rohkem inimesi saab sellest aru, süvendab usalduskriisi. Selline olukord ei saa kesta lõputult.
Vaikus või vastupanu?
Mina näen, et see saab kesta vaid seni, kuni me vaikime.
Mina olen tegutsenud alates 2019. aastast ning tänaseks on tekkinud ring inimesi, keda saan nimetada vastupanuliikumiseks. Kuid meid on vähe.
Kus on ülejäänud Eesti?
Kui ütlesin lahti oma riigist ja nimetasin end põlisrahva esindajaks, oli palju neid – ka minu enda sugulasi –, kes nimetasid mind reeturiks.
Aga küsin taas – kus te olete nüüd, kui RMK laastab metsi ja kui selgub, et meie põlevkivivarudest on kadumas aastakümnete jagu ressursse?
Rahvale valetatakse, riiki varastatakse, aga need, kes sellele vastu astuvad, saavad vastu pead.
Võib-olla tõesti – see rahvas ei väärigi seda maad, seda riiki ega iseseisvust?
Sest selle eest seista ja vastutada suudavad vaid vähesed.
Mario Maripuu
Rõdali kihelkonna taasasutajaliige, läänlane
Plaan B ümarlaua liige
eestieest.com toimetaja ja saatejuht
***
Many Uudis.net visitors have certainly noticed that the platform no longer fulfills its original purpose – to provide statistics on news based on social media popularity, whether for mainstream or alternative media.
In February, I wrote an article titled “BIG STORY! Mario Maripuu – Openly About the Estonian Resistance Movement!”, and shortly after that, it happened – Uudis.net stopped displaying statistics. I cannot say whether this is connected to my candid revelations to the public about the role Uudis.net plays in the media landscape, or whether it is merely a coincidence. However, the timing is remarkable.
We have also previously noticed on Uudis.net that the same thing has occurred specifically with coverage of events taking place in Estonia – whether it be a protest or a foolish move by the government that draws intense media attention.
What Made Uudis.net Special?
Uudis.net stood out because it was a useful tool for everyone – both mainstream and alternative media. Popular articles not only gained attention on social media but also received additional amplification from the platform itself.
The creator of Jevgeni Pšenitšnikov, who also built Rate.ee and Flirtic, is well aware of the platform’s importance. This raises the question – who has forced his hand?
At that point, the explanation “oops – I forgot to maintain the site” no longer holds.
A platform that has played a key role in tracking media performance – and whose value is clearly understood by its creators – does not simply stop functioning by accident. In such cases, there are no coincidences.
Coincidence or Deliberate Intervention?
If we assume that the order came “from above” after my article was published, and that Jevgeni was told to pull the plug and remove access to statistics, then it suggests only one thing: alternative media has surpassed mainstream media.
This shows that although Uudis.net was useful to mainstream outlets, its real advantage lay with alternative media, which has now moved ahead.
Such a move would be regrettable and would indicate that all means are being used to restrict and silence both the public and alternative media. It reflects an increasingly autocratic system that no longer has genuine public support and remains in power through hidden mechanisms.
Of course, there is also the possibility that both the so-called “deep state” and Uudis.net will correct this situation and restore normal functionality, proving me wrong. Perhaps so – but in that case, at least I will have helped restore the previous normal state.
The Broader State of Estonian Media
If we look more broadly at the objectivity of Estonia’s mainstream media, the situation is deeply troubling. Many journalists and experts – whether Saks, Kalmus, Laine, or others, including Lutsar and Joller – have effectively failed.
The same applies to structures influencing mainstream media, such as STRATCOM and related initiatives like Propastop, as well as various fringe groups, podcasts, and their creators.
They are all directly or indirectly connected to funding sources such as Open Society Foundations, Rockefeller Foundation, and previously also USAID.
Today, as the global narrative is shifting and more open discussions are emerging about past events – including the COVID-19 pandemic – Estonian mainstream media continues to cling to the opposite narrative, as if the rest of the world is wrong and Estonia alone holds the truth.
This means that a false narrative is being maintained – at the expense of taxpayers.
At the same time, alternative media is loudly presenting what it considers the truth, often referencing revelations from the United States, while mainstream media either remains silent or continues along the same line.
Such behavior may be acceptable for alternative media, which funds itself independently through donations or advertising. However, for publicly funded media outlets, such conduct is unacceptable.
If misleading information is deliberately spread using taxpayer money, it can be viewed as acting against the interests of the state.
Such media institutions and their key figures should be held accountable if they undermine the Republic of Estonia and its people. The constant use of the “Kremlin card” has become a farce and no longer convinces the public.
Every day that people are misled in a situation where more and more citizens recognize it deepens the crisis of trust. This cannot continue indefinitely.
Silence or Resistance?
I believe this can only continue as long as we remain silent.
I have been active since 2019, and today there is a circle of people I can call a resistance movement. But we are few.
Where is the rest of Estonia?
When I renounced my state and declared myself a representative of the indigenous people, many – including my own relatives – called me a traitor.
But I ask again – where are you now, when RMK is destroying forests and when it turns out that decades’ worth of oil shale resources have disappeared?
The people are being lied to, the state is being looted, and those who stand up against it are attacked.
Perhaps indeed – perhaps this nation does not deserve this land, this state, or its independence.
Because only a few are willing to stand up for it and take responsibility.
Mario Maripuu
Founding member of the Rõdali parish restoration, westerner
Member of the Plan B roundtable
Editor and host at eestieest.com
