Antud artikli tahan ma kirjutada juhtidest ja alluvatest ning seda puhtalt oma kogemuste baasil nii endise tööandjana kui ka töötajana. Samuti tahan ma lahti mõtestada situatsiooni, kus tööandja peab ennast seadustest kõrgemaks ja käitub töötajatega kuidas heaks arvab ning kus töötajad lubavad seda kõike endiga teha. Loodan, et selle looga annan väikese tõuke inimeste mõttelaadi muutuseks.
Et asja tuumale pihta saada, kes on juht, peame enda jaoks lahti mõtestama selle olemuse. Minu isiklik arvamus on, et juhiks ei saada vaid selleks sünnitakse. Juhiomadused on domineerivus, oskus näha õigeid inimesi enda ümber, julgus vastu võtta otsuseid ja vastutada, organiseerimisvõime, oskus näha asju väljaspool raame ning ambitsioonikus. Samuti vajadusel julgeda teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Nendest, kes juhiomadustega ei sünni, saavad enamasti töötajad. Kahjuks on seis selline, et juhiomadustega inimesi on väga vähe ja seda eriti väikeettevõtluses, sest seal katsetatakse kõige rohkem. Inimene, kellel on kas või üks juhi omadustest, arvab enamasti, et tal on eeldusi saada heaks juhiks, kuid selleks ta ei saa ka kõige parema tahtmise juures. Ülikoolid küll annavad pileti võimaluseks kuuluda eliiti aga mitte juhiomadusi.
Toon näite. Majandusteadmisetega, kuid organiseerimisvõimeta inimene hakkab juhiks. Ta loob ettevõtte, kuid suudab seda juhtida seni, kuni organiseerimisvõime puudumise tõttu pole ettevõte enam jätkusuutlik.
Vahel võivad juhiomadused selguda inimeste endi teadmata. Ehe näide sellest on kaitseväe noorteaeg, kus osadest saavad reamehed ja teistest seersandid. Minu teenistuse alguses noored ei saanud toimuvast aru ja said ülemustelt järjepidevalt ”puid alla”. Kiusamise lõpetas meeskonna ühtekuuluvuse teke. Selgusid ka juhiomadustega meeskonna liidrid. Ütlus – kett (rühm) on täpselt nii tugev, kui on kõige nõrgem lüli (mees) – pidas paika. Kaitseväes olles sai meie rühmast nii tugev rühm, et ükski ülemus lõpuks ei saanud meist jagu. Õigustühiste käskude andmise korral laulis rühm Eesti hümni. Peale hümni laulmise aktsiooni lõppes ka terror.
Kahjuks erasektoris töötajad enamasti jäävadki ühtekuuluvustunnet otsima. Tööandjad käituvad töötajatega kui lambakarjaga, kellel puudub enese mina ning kes on personaalselt voolitavad vastavalt ülemuse tahtele. Sageli tööandjad rikuvad järjepidevalt tööseadusandlust ning petavad nii riiki kui ka töötajaid. Töötaja osas, kes ei lepi sellega, mis temaga tehakse, keeratakse asjad nii, et teised töötajad kehitavad vaid õlgu ja ei taha asjast midagi teada. Mässajale antakse mõista, et ta on ainuke, kes on rahulolematu. Karistuseks kas kõige viletsam tööots või muud repressioonid. Samuti tuuakse ta teistele töötajatele hoiatuseks, et kui keegi peaks midagi sarnast korraldama või kahtlema käskude õiguspärasuses, siis nad teavad, mis sellele järgneb.
Minu soovitus inimestele, kes töötavad suurtes kollektiivides – hoidke kokku ning ärge olge enesekesksed. Väga suure panuse annate oma tööheaoluks, kui astute ametiliitu, mis kaitseb teid ning vajadusel annab tasuta õigusabi. Tean, et paljud tööandjad, kes käituvad töötajatega ebaseaduslikult, kardavad ametiliite nagu tuld. Tööandjatele soovitan mitte keskenduda ainult kasumi saamisele, vaid märgata ka töötajaid. Pole mõtet tõsta ennast jumala staatusesse, sest selline käitumine teeb pimedaks ning vead on kerged tulema.
Kindlasti mõtlete, et millises ettevõttes kirjutaja ise töötab. Võin julgelt tunnistada, et ühes paremini korraldatud juhtimisega firmas, kus tööandja tunnustab töötajaid ning soovitab neil astuda ametiliitu. Olukord võib muutuda ja selleks tuleb alati valmis olla!
***
In this article, I want to write about managers and subordinates, purely based on my own experience as a former employer and employee. I also want to deconstruct a situation where the employer considers himself above the law and treats his employees as he sees fit, and where the employees allow this to happen to themselves. With this story, I hope to give a small push to change people’s mindsets. To get to the heart of the matter, who is the leader, we need to understand what it is. My personal opinion is that you do not become a leader, you are born a leader. Leadership qualities are dominance, the ability to see the right people around you, the courage to take decisions and take responsibility, the ability to organize, the ability to see things outside the box and ambition. Also, the courage to take unpopular decisions when necessary. Those who are not born with leadership qualities tend to become employees. Unfortunately, there are very few people with leadership skills, especially in small business, where the most experimentation takes place. A person who has one or more of the qualities of a leader usually thinks that he or she has what it takes to be a good leader, but he or she will not become one, even with the best will in the world.
Universities do give a ticket to the elite but not the leadership qualities. To give an example.
A person with economic knowledge but no organizational skills will become a manager. He creates a company but manages it until it is no longer sustainable because of a lack of organizational capacity. Sometimes leadership qualities can become apparent without people knowing it. A good example of this is the youthful days of the Defense Forces, where some become officers and others sergeants. At the beginning of my service, young people didn’t understand what was going on and were consistently “told off” by their superiors. The bullying was stopped by team cohesion. Team leaders with leadership skills were also identified. The saying – the chain (the group) is only as strong as the weakest link (the man) – held true. While in the Defense Forces, our group became such a strong group that no commander could defeat us in the end. The group sang the Estonian national anthem when unlawful orders were given. After the action of singing the anthem, the terror ended.
Unfortunately, in the private sector, it is mostly workers who remain in search of a sense of belonging. Employers treat employees as sheep without a self and who are personally fluid at the will of the boss. Often employers consistently violate labor laws and deceive both the state and the workers. As for the employee who doesn’t accept what’s being done to them, things are twisted so that other employees just shrug their shoulders and don’t want to know. The bully is made to feel that he is the only one who is unhappy. The punishment is either the most miserable job or other repression. It also serves as a warning to other workers that should anyone organize something similar or question the legitimacy of the orders, they know what will follow.
My advice to people who work in large collectives – keep it together and don’t be complacent. You can make a huge contribution to your own well- being by joining a trade union that will protect you and provide free legal advice if necessary. I know that many employers who treat workers illegally are scared of unions. My advice to employers is not just to focus on making a profit, but to notice the workers. There is no point in elevating oneself to the status of a god, because this kind of behavior makes you blind and mistakes are easy to make. I know that many employers who treat workers illegally are scared of unions. My advice to employers is not just to focus on making a profit,but to notice the workers. There is no point in elevating oneself to the status of a god, because this kind of behavior makes you blind and mistakes are easy to make.
You’re probably wondering which company the writer works for. I can safely say that in one of the better-managed companies, where the employer recognizes employees and encourages them to join a trade union. Things can change, and you should always be prepared for that!
31.01.2020
https://patreon.com/TheConservativeThinker?utm_medium=clipboard_copy&utm_source=copyLink&utm_campaign=creatorshare_creator
Õiget juttu ajad! Paraku on vähe neid, kes julgevad enda eest seista! Miks on enamus allaheitlikud,vabandusi tuleb varnast. Kollektiivis peitub jõud, aga ainult kollektiivis!