Author name: Konservatiiv

“Vaktsineerimata” Novak Djokovic ei saa osaleda kahel US Openil.

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Pandeemia on möödas ja COVID-i süstide tegelik tõhusus seatakse aina rohkem kahtluse alla, kuid tennisetäht Novak Djokovic ei pääse Miami ja Indian Wellsi US Openi meistrivõistlustele ja seda kõike seetõttu, et ta pole COVID-i süste teinud. Isegi Austraalia muutis oma poliitikat, et lubada Djokovicil oma lahtistel mängudel mängida. USA senaatorid Rick Scott ja Marco Rubio …

“Vaktsineerimata” Novak Djokovic ei saa osaleda kahel US Openil. Read More »

Ülemaailmne internet- Mille jaoks see tehti?

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Eestlased sinisilmselt ususvad, et valitsusjuhid suudavad musta valgeks rääkida – Eesti lipu värvide tähendus. Sama kehtib interneti kohta, et inimesed usuvad, et internet tekkis ei tea kust ja elab omanikuta elu. Internet loodi 60-ndatel kindla eesmärgiga ja kui see rahuldas loojat, nähti selles hoopis muud eesmärki kogu inimkonna jaoks. Internetis nähti ka uue rahamudeli loomise …

Ülemaailmne internet- Mille jaoks see tehti? Read More »

Suurpangad pankrotistuvad

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Nüüd on see ametlik. Maailmas 120-ndal kohal olnud suurpank – Silvergate Capital Bank – kuulutas välja pankroti. Pank loodi 1988 aastal ja viimased 10 aastat oli ta lisaks suurim pank krüptovaluutadega kauplejatele. Mida see pankrot tähendab? See mõju on tajutav hiljem aga vaatamata tema asukohale edetabelis, on see mõju väga suur. Eelmisel aastal olid hoiatused …

Suurpangad pankrotistuvad Read More »

Nad ei taha rahu ja seega peate valmistuma kohutavaks ülemaailmseks sõjaks

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Teati täpselt, mis juhtub, kui Hiina avalikustas Ukraina konflikti rahuplaani. Oli teada, et lääne juhid panevad selle kohe maha. Kahjuks just nii juhtus. Muidugi ei saanud ükski Hiina pakutud rahuplaan olla täiuslik. Kuid inimkonna hüvanguks peaksid meie juhid olema valmis vähemalt maha istuma ja venelastega rääkima. Sest kui me jääme sellele teele, mida praegu liigume, kasutab lõpuks keegi …

Nad ei taha rahu ja seega peate valmistuma kohutavaks ülemaailmseks sõjaks Read More »

Eksperdid: Eesti e-valimised on nii ebaturvalised, et tuleks kohe ära lõpetada

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Meeldetuletus: Rahvusvahelised IT-eksperdid lõid Eesti e-valimiste lahendusest oma laboris koopia ja testisid seda erinevatel viisidel, et tuvastada, kas pahatahtlikel oleks võimalik e-valimisi mõjutada. Nende avastus oli šokeeriv, nad tõdesid, et üsna mitmest kohast ja kergesti on tegelikult võimalik e-valimiste tulemusi manipuleerida. Eksperdid soovitasid toona Eestis valimistel e-valimisi mitte kasutada. Michigani ülikooli abiprofessor J. Alex Halderman …

Eksperdid: Eesti e-valimised on nii ebaturvalised, et tuleks kohe ära lõpetada Read More »

Tundub, et valimistega on reformikad teinud “Bideni trikki”.

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Numbrid lihtsalt ei klapi. Mitmes piirkonnas on valimas käinud rohkem, kui inimesi seal elab aga maha tuleks arvata lapsed ja kõik ei käi valimas. Igaljuhul on minu tunnetusel suur pettus toime pandud. Mis on “Bideni trikk”? See on massiline e-hääletuse ja ka sedelitega hääletuse võltsimine, USA kohtus tõendatud. Kuid mis on triki point. Seda pettust …

Tundub, et valimistega on reformikad teinud “Bideni trikki”. Read More »

Meie maa eluprogrammis toimuvad suured muutused

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Eelmise aasta lõpust alates on meie maa eluprogrammis suured muutused toimumas seoses “elektromagnet lainete”(inimesed nimetavad neid Päikese purseteks) ja muude “lainete” aktiivsuse kasvuga. Need mõjutavad kogu eluenergiat nii elusolenditel, looduses ja maad ennast. Sagenenud on ja sagenevad aina rohkem maavärinad, vulkaanid, üleujutused, tsunamid, orkaanid, külma ja kuumalained, sateliitide ja elektroonika rikked. Inimestel on sagenenud iiveldustunded, …

Meie maa eluprogrammis toimuvad suured muutused Read More »

Saksamaa tankitehas otsustas Ukrainasse tankitehase ehitada.

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Miks tanke vedada rongiga või laevaga Ukrainasse, kui tarkpead otsustasid tankitehase otse sõjatsooni rajada. Saksamaa tankitehas otsustas Ukrainasse tankitehase ehitada. Ma lugesin seda teadet mitu korda, otsisin juurde infot, et kas tõesti on see tõsi. Pole ka 1. Aprill, et nali ehk. Aga polegi nali. Üle Ukraina käib lauspommitamine. Kuidas seda tehast ehitatakse? Saksamaa kantsler …

Saksamaa tankitehas otsustas Ukrainasse tankitehase ehitada. Read More »

Sinu arvamus on oluline!

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Eluprotsessid toimivad normaalselt, kui edasi-tagasi kommunikatsioon on töökorras. Iga ettevõtja teab ja paarisuhtes on oluline tagasiside. Näiteks: pole mõtet leiba toota kui sa kliendi arvamust ei küsi. Maailmas on infosõda sellepärast, et edasi-tagasi kommunikatsioon on surnud! Eliit on raha ja võimu motivatsioonipakettidega paika pannud tsensuuri reeglid, “Tõese” info levitajad ehk välja valitud peavoolumeedia kanalid, valitsusametnikud, …

Sinu arvamus on oluline! Read More »

Inimesed, kes valivad poliitikasse uuesti Reformikad, Eesti200, Sotsid või Isamaa

Jätke kommentaar / Mõtisklejate mõtisklused / By

Inimesed, kes valivad poliitikasse uuesti Reformikad, Eesti200, Sotsid või Isamaa, siis nad kinnitavad lojaalsust USA poliitikale, mis on viimase 100 aasta jooksul hävitanud või üritanud hävitada üle 50 suveräänse riigi. AS Eesti Vabariik, kui fiktsioon on registreeritud USA äriregistris ja Eesti on USA nn tütarfirma ja Eesti tänased valitsusjuhid peavad täitma emaettevõtte äriplaani eesmärke. Pildil …

Inimesed, kes valivad poliitikasse uuesti Reformikad, Eesti200, Sotsid või Isamaa Read More »

Minu võitlus ehk tee iseendani.
 
Seda lugu kirjutades tahan ma näidata enda väikese eluloo kokkuvõtet veidi humoorikas võtmes, et poliitika on jõudnud tavainimesteni tänu infotehnoloogia arengule. Poliitikat tehes pole enam vahet, oled sa mees või naine, noor või vana, kristlane või isegi haridustase pole enam oluline. Poliitika on kolinud internetti, kus puuduvad piirid.
Võib olla teen selle looga endale poliitilise enesetapu aga ma võtaks selle riski, sest nagu Edgar Savisaar oma viimases filmis mainis: “Kui oled poliitikasse läinud tuleb sul arvestada, et ühel päeval sind armastatakse ning teisel päeval võidakse sind kividega surnuks loopida, kuid tulemas on ka kolmas päev…”
Selle loo kirjutan ka teile mu kallid Facebooki sõbrad, et selgitada teile, mis minuga viimasel ajal lahti on ja miks mu postitused on läinud väga poliitiliseks. Olen saanud hulgaliselt küsimusi ja vastuseid sellel teemal. Küll küsitakse, et kas olen saanud elektrit või lihtsalt hulluks läinud, samuti hoiatatakse, et ma sita sisse ei astuks. Kuna poliitika mõjutab meid kõiki, oleks aus minu poolt ka ennast teile avada ja rääkida asjadest, mida teavad ainult mina ja minu lähedased. Mõtisklen siis vähe sellel teemal ja loodan, et iga lugeja peale lugemist ka vaataks enda sisse ja mõtleks, mis on tema eesmärk siin maamunal.
 
Sündisin 25. juunil 1985. Mu sünd algas kohe võitlusega elu eest, sest diagnoositi soolte väärareng, mille kõrvaldamist ei oldud Nõukogude Eestis veel tehtud. Selleks kutsuti Moskvast professor, kes sooritas minu peal esmase sellise operatsiooni. Nagu mulle meeldib enda kohta öelda: “Olin kui katsejänes, tänu kellele on nüüd elus palju lapsi.” Minu raviarstiks sai doktor Ann Paal, kellele olen ma elu lõpuni väga tänulik. Operatsioonide rohkuse tõttu juba väga varases eas arvasid mu vanemad, et ilmselt sain ma ajukahjustuse, sest tegin nende meelest arusaamatuid tegusid. Kuid tagantjärgi võttes olid need juba mu esmased sammud poliitikas.
 
Mäletan aega Haapsalu Nurme lasteaias, kus terve lasteaiarühm oli minu “juhtida”. Strateegia oli lihtne. Teesklesin magamist kuni kasvatajad läksid vaikse tunni ajal kohvile. Kohe kui plats neist puhas, ajasin kõik lapsed üles ja hakkasin koosolekuga pihta. Tulemuseks oli kas vaasist nurmenukkude ärasöömine, riietega duši alla kogu rühma juhatamine, nii et pärast kogu rühm tilkus. Ei puudunud ka avalikud üritused, kus ma pidin rühmale ennast tõestama, näiteks suudlema tüdrukut, kes mulle väga meeldis. Tegin seda rühma poiste hõiskamise saatel. Korra juhtusin tantsima ilma püksata, mida ka mu ema ja kasvataja juhuslikult minu seljataga imestasid. Emal muidugi silmad häbi täis.
Esimesse klassi läksin ma aastal 1992. Kooliks oli Haapsalu 1. keskkool. Mulle ei jõudnud kohale, miks kõik lapsed peavad ilusti istuma koolipingis sirge seljaga ja kuulama, mida õpetaja klassi ees räägib. Mässaja nagu ma ka lasteaias olin, ei meeldinud mulle tookord üldse. Selle asemel et õppida, olin ma tunni ajal laua all ja mängisin autodega. See aga ei tähendanud veel, et ma ei kuulanud, mida õpetaja rääkis. Minust sai klassis “Outsider”, kuniks mind esimese klassi lõppedes koolist välja visati ja Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli suunati. Olles seal esimeses klassis, võttis õpetaja Kersti Roosvald iga last personaalselt. Õpetaja imestus oli suur, kuna ma täitsin töövihikud enne teisi otsast lõpuni ära ning lugesin kõigist soravamalt. Ta ei mõistnud, mis jutt see on, et ma ei suuda õppida. Mind taheti tõsta edasi poole aasta pealt teise klassi, kuid seda ei tehtud, kuna mu vanaema arvas, et poiss juba harjunud õpetajaga ning mul aega koolis käia küll.
 
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli siis Eestis üks paremaid koole õppemeetodite ja õppeefektiivsuse poolest. Tavakoolid tammusid endiselt nõukogudeaegses õppementaliteedis.
Kuna lastel olid kas füüsilised või vaimsed puuded, pidid õpetajad iga last õpetama personaalselt ja arendama välja just tema kõige tugvema oskuse. Võin täiesti kindel olla, et Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli selle poolest teistest koolidest vähemalt 15 aastat arengus ees. Koolis õpetati kõike eluks vajalikku. Peale tunde oli võimalus käia kõikvõimalikes ringides, milledest ma aktiivselt osa võtsin ning tänu millele olid mul hilisemad huvid teatri, rahva- kui ka peotantsu vastu.
 
Alglassides sain ka nautida isa ebaõnnestunud uraaniäri katset. Olin üleöö kooli üks kuulsaimaid lapsi. Kuulsuse oreool kestis kõik 90-ndad aastad. Alles hiljem Andres Anvelti kirjutis “Punane elavhõbe” tuletas mulle ja ühiskonnale juhtunut meelde. Inimesed olid selleks ajaks juba asja unustanud ning võtsid ta lugu kui “Seiklusjutte maalt ja merelt.”
Koolis tutvusin teiste eakaaslastega, samuti ka vanemate klassi poistekambaga, kellele meeldis nõrgematele liiga teha ning sooritada muid mittekõlbelisi tegusi. Nagu öeldakse, kui tahad ellu jääda, siis ulu koos huntidega. Ka mina pidin seisma silmitsi olukorraga – kas olen ise peksukott või ajada poliitikat, kus hundidi söönud – lambad terved. See uus sotsiaalne olukord andis mulle väga suure kogemuse tunnetada omal nahal hea ja kurja vahekorda.
Suuremaks saades mulle meeldis põhikooli kirjanduse tundides kirjutada kirjandeid. Klassijuhataja ja kirjanduse õpetaja Imbi Beek lasi alati mu kirjandeid klassi ees ette lugeda. Seda teades kirjutasin omad lood nii, et klassikaaslased, kes seda kuulasid, said alati naerda. Ka põhikooli lõpukõne oli minu teha ja koostada, sest Imbi ütles, et sinust Mario saab rahvainimene – palun, kas koostaksid selle kõne. Siis ma ei mõistnud veel selle lause tähendust, kuid ma nõustusin tema palvega.
 
Suurema osa ajast viibisin ma vanavanemate juures Haeska külas Läänemaal, sest vanemad käisid tööl ja vaheaegadel ei olnud linnas lihtsalt huvitav. Tänu sellele on mul sealsete inimestega lähedane suhe. Haeska oli ka vabaduste küla, sest seal sai teha kõike, mida linnas teha ei saanud. Kui sain 15- aastaseks, sai vanaisa heinatöö eest nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta K-750, mida mul meeldis pidevalt ärandada. Kaks nädalat peale motika saamist pidin veetma nädala haiglas, kuna tegin mootorrattaga avarii. Avarii tulemusel lõin pea vastu puud nii kõvasti ära, et kiiver läks pooleks. Õnnetusest oli vähemalt nii palju kasu, et õpitulemused läksid korraks väga heaks. Eeldasin, et see oli tingitud löögist pähe. Haiglast välja saades klopsisin motika üles, sest tolleaegne armastus mootorrataste vastu oli väga tugev ja mind ei heidutanud üks ebaõnnestumine, vaid pigem andis mulle kogemust ja jõudu juurde.
Kohalike poistega lõime minu esimese niiöelda põrandaaluse organisatsiooni “BikersGang”. Meil oli oma põhikiri, mille juhatusega vastu võtsime, samuti oma logo. Kahjuks neist säilinud midagi ei ole. Kamba eesmärk oli sõita mootorratastega ning teha igasuguseid lolluseid, mis vähegi pähe tuli.
 
Kaitseväes teenisin logistikapataljonis Tallinnas. Oma lapsepõlve haiguse tõttu oli mul võimalus kaitseväest ära hiilida, kuid seda ma ei teinud. Hoopis vastupidi, ma lausa nõudsin, et mind sinna vastu võetakse. Arstid kehitasid õlgu ning soovisid mulle edu ning nõnda ma alustasin oma kaitseväeteenistust. Esimesed kolm päeva olid kui õudusunenägu ning mõtlesin:” Kuhu kuradi kohta ma nüüd lasin ennast paigutada.” Oli suvine aeg ja räigelt kuum. Vormis oli lausa võimatu olla. Keel surises suus, higi lahmas päevad läbi ning poisid rivis minestasid. Osad poisid oli seal olles nii šokis, et istusid taburetil ning kõigutasid oma keha nagu hullud hullumajas, ise korrutades: “Ma põgenen siit, ma põgenen siit.” Üks nooruk lõikus ennast duširuumis, et saaks ära pääseda. Tihedad külalised tubades olid allülemad, kes karjusid poiste peale ning keerasid madratsid ja kappide sisud tagurpidi. Seda tehti süstemaatiliselt. Ma valetaks, kui ütleks, et ma öösiti patja ei nutnud, kuid samas kinnitasin endale, et pean need 11 kuud vastu. Aeg läks edasi. Kui sõduri baaskursus läbitud ja ka ametid omandatud, anti meile kõigile kohustused, mida pidime täitma. Kuna olin staabi kaitsejaos, mis koosnes enamasti venelastest ja ükski nooremseersant ei olnud nõus seda allumatut jagu juhtima, anti see kohustus millegipärast mulle. Ja siis saabus minu jaoks see aeg nagu oleksin ma nõukogude armees, sest ümberringi toimus suhtlemine ainult vene keeles. Õnneks sain tänu oma varasematele elukogemustele nendega kohe sina peale ning ma olin ainuke, kelle käsku nad lõpuks täitsid ja seda ma tegin kõike eesti keeles. Teistele seersantidele, kes midagi neilt nõudsid, öeldi lihtsalt: “Ma ei saa aru!”
 
Kaitseväes sain oma esimese organiseeritud seadusliku jaojuhtimise kogemuse, samas ise olles reamehe auastmes. Kapraliks sain ma alles kaitseliidus.
 
Siin kiiresti muutuvas maailmas pead olema sa väga paindlik. Selleks olen töötanud väga erinevatel aladel, et saada kogemusi ning leida oma elu eesmärk. Kui sa elus midagi väga tahad, siis lõpuks sa selle ka saad!
Olen olnud kelner, baarman, autopesija, kohviku pidaja, Kaitseliidu valverühmas valvur, diskoteegis turvamees, laevatehases lamineerija, aurahade tehases pronseerija, kipsipaigaldaja, lagedepaigaldaja, 4×4 veoliste rajakohtunik, mööblipaigaldaja ja isegi ühe päeva Valjala sepikojas sepp.
 
2016. aastal tulin Soome, kuna Eestis elades ja töötades palk ei rahuldanud mind. Võtsin majalaenu ning ka lapsed, kes olid vahepeal sündinud, vajasid parimat. Esimesed kuud olid võõras riigis keerulised. Kolm kuud elasin isa köögis laua all koos oma elukaaslasega, kellega sai Soome teekond ette võetud. Aga ma ei andnud alla ja samm-sammult rühkisin ikka edasi ja edasi. Lõpuks elukaaslane andis alla ning läks Eestisse tagasi . Ka meie suhe läks koos temaga.
Tänu emale ja ta elukaaslasele avastasin EKRE päriselt.
 
Paljud on küsinud: “Miks just EKRE?” Mu vastus on lihtne: “Miks peaksin ma valima poliitilise ideoloogiaga parteid, mida minu vanavanemad Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast saati on piimapuki ääres kirunud?”
Peagi mõistsin, et kõik see mida ma olen elus läbi kogenud, ongi pakitud ühte formaati ehk sain poliitilise ilmutuse. Sest EKREs ongi need tavalised Eestimaa inimesed, kes oma elukogemustele tuginedes ajavad koos ühte asja – Eesti asja!