Mõtisklused

Sattusin hiljuti vaatama ERR-i Narva valimisstuudiot. Fookuses oli Narva kuldne trio: Urbo Vaarmann, Jaan Toots ja Katri Raik. Saade kujunes üllatavalt tasakaalustatuks ning andis vaatajatele korraliku poliitilise lahingu. Teades varasemaid valimisstuudioid eeldasin, et Urbo Vaarmann, keda peetakse “vastaspoole” esindajaks, saab saatejuhtidelt tugeva surve osaliseks. Aga võta näpust – seekord oli saade täiesti hea ja tasakaalustatud […]

Eile saabus meie toimetusele foto, mis tehti Tartu Raadi Maxima juures. See on vaid üks näide sellest, kuidas aastate jooksul Reformierakonna juhtimise all Tartu allakäib. Meedias luuakse linnast ilusat klantspilti – kõik särab ja toimib. Aga nagu me teame, siis ka Põhja-Korea jätab endast kuvandi kui tugevast ja õnnelikust riigist. Küsimus on: kuidas tunnevad end

“Sigade revolutsioon”: süvariigi närvilisus, meedia operatsioonid ja tõsised küsimused Aafrika seakatku testimise osas. Kärstna sead hukatakse juba homme varahommikul. „Kui inimesed protsessi segavad, lubati nad K-komandoga laiali ajada!“ Kirjutas 8. augustil Elu24 peatoimetaja Katrin Lust. Eestis on käivitunud sündmuste jada, mida võib täiesti õigusega nimetada “Sigade revolutsiooniks”. Alguse sai see kodanike aktiivsest vastuseisust massilisele sigade

Ma mõtlesin mitu korda, kas ma ikka kirjutan selle loo või mitte. Kuid jõudsin järeldusele, et hiljem ei pruugi seda lugu enam kunagi tulla. Samuti tuleks ka ajalugu talletada. Ja ma arvan, et Kristi väärib seda – et teda mäletatakse sellise võimeka naisena, kes ta tegelikult oli, mitte sellisena, millisena peavoolumeedia teda viimasel ajal kujutas.

Mina, Mario Maripuu, olen poliitikas olnud aastast 2019. Teekonda alustasin EKRE Soome osakonnas, kus sain kiirelt tuule tiibadesse juhatuse liikmena ja värbamisjuhina ning liikusin hiljem EKRE USA osakonna juhatusse, millega tegin lõpparve aastal 2024. Aitäh Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale saadud hindamatu kogemuse eest! Täna kuulun Mike Calamuse ja uudisteportaali eestieest.com meeskonda, kus olen toimetaja ja saatejuht.

Suvi jõuab aina lähemale ning koos sellega koguvad tuure ka uued plaanid ja ideed. Täna sai veidike väljas jalutatud ning lillelõhna nuusutatud. Samal ajal, kui päike õrnalt paitas põske, sai hetkeks ka mõtiskleda. See suvi tõotab tulla paljulubav – mitte ainult looduse, vaid ka ühiskondliku ärkamise mõttes. Ees on ootamas sündmusi, mis võivad kujuneda murdepunktiks.

Minu koolitee algas 1. septembril 1992 Haapsalu 1. Keskkoolis. Kuna suurem osa minu õppetööst möödus laua all autodega mängides ning lihtsalt olles — ja vahel ka Tootsi moodi köstri eest mööda lauaaluseid põgenedes — suunati mind 1. septembril 1993 Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli. Vanemad, ja ilmselt ka õpetajad, kahtlustasid, et sünnist saadik saadud narkoosikogused, mis olid

Täna küüditamise aastapäeval ning Facebookis ringi kolades märkasin paljude marurahvuslaste all jagamas küüditamisega seonduvaid pilte alapealkirjaga “Me ei unusta!” ning “Surm vene okupantidele!” Paratamatult tekitavad sellised hüüatused mulle isiklikult vastakaid tundeid peale 76 aastat tegelike sündmuste toimumist küüditamise näol. Minnes ajaloos tagasi, siis 1940. aastal tegid juuni pöörde kommunistid Toompeal ära ning samuti oli president

Eesti Vabariigi sünnipäev toob igal aastal kokku rõõmsad inimesed, kes tähistavad oma riigi iseseisvust sinimustvalgete lippude lehvides, rahvariietes tantsides ja patriootilisi laule lauldes. Kuid kas see kõik on vaid illusioon, kui tegelikkuses on meie poliitiline ja majanduslik suveräänsus piiratud? Kas sümbolite lubamine asendab tegelikku vabadust ja iseseisvust? Põhiseadus ja suveräänsus Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema

Mõeldes töötingimuste muutustega tekkinud olukorrale, tundub see olevat ajakirjandusliku kajastamise vääriline teema. Mäletame veel hiljutisi uudiseid, kus Soome ehitusobjektidel patrullisid neljajalgsed robotid, analüüsides töötajate efektiivsust. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil saadud tulemusi hakatakse ka reaalselt rakendama. Soome ehitustöölised jagunevad kahte gruppi – ühed töötavad tunnitöö alusel, teised tükitöö põhimõttel. Varasem süsteem soosis tükitööd, kuna