Mõtisklused

Suvi jõuab aina lähemale ning koos sellega koguvad tuure ka uued plaanid ja ideed. Täna sai veidike väljas jalutatud ning lillelõhna nuusutatud. Samal ajal, kui päike õrnalt paitas põske, sai hetkeks ka mõtiskleda. See suvi tõotab tulla paljulubav – mitte ainult looduse, vaid ka ühiskondliku ärkamise mõttes. Ees on ootamas sündmusi, mis võivad kujuneda murdepunktiks. […]

Minu koolitee algas 1. septembril 1992 Haapsalu 1. Keskkoolis. Kuna suurem osa minu õppetööst möödus laua all autodega mängides ning lihtsalt olles — ja vahel ka Tootsi moodi köstri eest mööda lauaaluseid põgenedes — suunati mind 1. septembril 1993 Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli. Vanemad, ja ilmselt ka õpetajad, kahtlustasid, et sünnist saadik saadud narkoosikogused, mis olid

Täna küüditamise aastapäeval ning Facebookis ringi kolades märkasin paljude marurahvuslaste all jagamas küüditamisega seonduvaid pilte alapealkirjaga “Me ei unusta!” ning “Surm vene okupantidele!” Paratamatult tekitavad sellised hüüatused mulle isiklikult vastakaid tundeid peale 76 aastat tegelike sündmuste toimumist küüditamise näol. Minnes ajaloos tagasi, siis 1940. aastal tegid juuni pöörde kommunistid Toompeal ära ning samuti oli president

Eesti Vabariigi sünnipäev toob igal aastal kokku rõõmsad inimesed, kes tähistavad oma riigi iseseisvust sinimustvalgete lippude lehvides, rahvariietes tantsides ja patriootilisi laule lauldes. Kuid kas see kõik on vaid illusioon, kui tegelikkuses on meie poliitiline ja majanduslik suveräänsus piiratud? Kas sümbolite lubamine asendab tegelikku vabadust ja iseseisvust? Põhiseadus ja suveräänsus Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema

Mõeldes töötingimuste muutustega tekkinud olukorrale, tundub see olevat ajakirjandusliku kajastamise vääriline teema. Mäletame veel hiljutisi uudiseid, kus Soome ehitusobjektidel patrullisid neljajalgsed robotid, analüüsides töötajate efektiivsust. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil saadud tulemusi hakatakse ka reaalselt rakendama. Soome ehitustöölised jagunevad kahte gruppi – ühed töötavad tunnitöö alusel, teised tükitöö põhimõttel. Varasem süsteem soosis tükitööd, kuna

Eesti poliitikas tekitab palju vaidlusi küsimus, kas võtta venelastelt ja hallipassi omanikelt hääleõigus ära. Tõenäoliselt laieneks see seadusemuudatus ka teistele rahvustele. Liberaalid õigustavad muudatuse vajalikkust Ukraina sõja ja Venemaa mõjutustegevusega valimiste kaudu, mis ohustab Eesti sisejulgeolekut. Konservatiivid seevastu pooldavad laiemat lähenemist, mis jätaks valimisõiguse ainult eestlastele. Kuid arvestades, et meil on endiselt E-hääletussüsteem, pole tegelikult

Tänapäeva ühiskond on läinud tühistamise suunas. Meil on infoühiskond, aga millegi pärast teatud tüüpi info ei levi. Tihti juhtub, et sinu kirjutisi armastatakse ning oodatakse. Sinu loomingut hinnatakse, olgugi millisel kujul sa seda teed, jääb see siiski vaid kitsa ringkonnale nautimiseks. Mõni väljast koperdab sinu loomingu otsa, kuid peagi kerib ta edasi, sest mälupõhjast meenub:

Olen oma elus pidanud kümneid ameteid- kelnerist kohvikupidajaks, karjakust poliitilise partei osakonna värbamis juhiks jne. jne. Hetkel oman oma brändi ning olen uudisteportaali Eesti Eest toimetaja ja üks eestvedajatest ning taskuhäälingu Weebiraadio “Lihtsalt&Keerutamata” saatejuht ja sisulooja. Paljud noored inimesed üritavad saada ratsa rikkaks, kuid püsimatus ning missioonitunde puudumine jooksutab nad peagi energiast tühjaks. Enamus tänu