Läbinähtav reaalsus sotsiaalmeedias! *** Transparent reality on social media!

Antud loo inspiratsiooniks tuli taaskord minu järjekordne blokeering Facebookis. Kuid seekord hakkasin ma tegema katseid, et aru saada, mis tingimustel Facebook blokeeringuid jagab ja kuidas ta seda teeb ning kas on võimalik ka neist ümber põigata. Samuti toon antud looga lugejateni omad isiklikud kogemused ja avastused, näitamaks milleks on Facebooki salajane meeskond võimeline kontrollimaks ühiskonda.

Kui Konservatiivse Mõtiskleja konto esimest korda blokeeriti, üritasin sellest teavitada oma isikliku kontoga Konservatiivse Mõtiskleja seinal. Selle tulemusel blokeeriti ka mu isiklik konto. Sellel kontol käin vaid aeg-ajalt lähituttavatele sünnipäevaks õnne soovimas.
Kui tahtsin teada, miks mu isiklik konto on blokeeritud, siis Facebook isegi ei vaevunud mulle vastamast. Teavitas lihtsalt automaatvastustega:

“Te ei saa praegu reaktsioone kasutada.
Väärkasutamise vältimiseks oleme ajutiselt piiranud teie võimalust seda funktsiooni Facebookis kasutada.
Võite hiljem uuesti proovida.”

või

“Te ei saa praegu jagada. Väärkasutuse vältimiseks oleme ajutiselt piiranud teie võimalust seda funktsiooni Facebookis kasutada.
Võite hiljem uuesti proovida.”

…kas nõustun või ei nõustu otsusega? Minu mittenõustumise korral võetakse see lihtsalt teatavaks, kuid tulemus sellest ei muutu.

Olen kirjutanud palju ühiskonnakriitilisi artikleid. Enne koroona pandeemiat inimesed imestasid, et kuidas minu lugusid Facebooki keskkond kannatab ja miks mind, nagu neid, ei represseerita. Ei osanud muud põhjenduseks tuua, kui vaid, et järelikult olen osavalt kirjutanud ja Facebookil pole milleski kinni haarata.

Esimese EKRE korraldatud meeleavaldusega hakkas pull pihta ja sain oma esimese blokeeringu. Märkamatult sai blokeeringutest ning piirangutest Facebooki keskkonnas minu argipäev. Täiesti tavaline, et minu postitused teisaldatakse uudistevoos madalamale 90-ks päevaks. Kuid peagi hakkasin märkama 30 päevastes blokeeringutes ühte kindlat seaduspära. Nädalapäevad enne, kui Eestis toimuvad kas rahva meeleavaldused, politsei operatsioonid vms, saan ma vahetult enne blokeeringu mingi suvalise postituse eest, mis on mu seinal vedelenud rahulikult juba nädalaid. Miskipärast just siis ja äkki, jääb juhuslikult miskit Facebookile jalgu. Ja nii iga jumala kord. Viimase blokeeringu sain ma näiteks vahetult enne Narva tanki teisaldust.

Üks sotsiaalmeediat paljastavamaid politseioperatsioone oli 30. novembril 2021. MEM Cafe piiramine ja inimeste sinna kogunemine. Konservatiivse Mõtiskleja ja Facebooki grupi Vaba Rahva Mõttekoja tegevus püüda olla kohviku rahvale kohapealseks toetusmeeskonnaks sotsiaalmeedias paljastas suuresti kogu võimustruktuuride mängu. Kuidas kontrollitakse Facebooki ning mida kõike suudetakse teha, et segada vastupanuliikumise tegevust. Teavitasin koheselt sellest ka üldsust läbi Facebook messengeri:

//Konservatiivne Mõtiskleja ja Facebooki grupp Vaba Rahva Mõttekoda (VRM) tõestasid eile seoses kohvik MEM politsei operatsiooniga, et süvariik on oma siirded tugevalt sotsiaalmeediasse sisse ajanud, jälgides ebaseaduslikult gruppide, kui ka inimeste vestlusi ning sellega seonduvalt suukorvistades inimesi ja peites sündmuskohalt tulnud informatsiooni.
Sündmused algasid 29. novembril, kui Konservatiivne Mõtiskleja konto sai blokeeringu 30 päeva täiesti suvalise postituse jagamise eest Facebookis. Järgmisel päeval 30. novembril tuli uudis, et kohvik MEM on politseinike poolt sisse piiratud ning rahvas on kogunemas kohviku kaitseks.
VRM grupis võtsime otsuse vastu, et kajastame sündmusi suures mahus Konservatiivse Mõtiskleja seinal. VRM grupi liikmed postitasid Konservatiivse Mõtiskleja seinale videosi ning samuti teavitasid 30 päevasest sotsiaalmeedia blokist.

“Konservatiivne Mõtiskleja blokeeritud 29.11-27.12.2021. Blokeeringud juhtuvad alati päev enne, kui Eestis politseile muret tekitavat toimub või plaanitakse mõnda operatsiooni!
Viimane kord 23. meeleavaldus ja seekord kohvik MEM”

Grupis kõik liikmed nägid neid postitusi, aga peagi hakkas asi kahtlasena tunduma, kuna keegi inimestest ei reageerinud postitustele.
Tõestamaks, et ka peale Konservatiivse Mõtiskleja ning postitaja näevad neid postitusi, palusin grupi liikmetel panna postitused meeldivaks ning seda ka tehti. Kuid kui küsisin väljaspool gruppi inimestelt, kas nad näevad neid postitusi, siis nad vastasid eitavalt. Peagi nägime, et postitused kadusid mu seinalt füüsilisel kujul.
Sellega seonduvalt tekib mul küsimus. Kuidas teati just nii teha, et ainult messengeri grupi liikmed näevad postitusi ja teised mitte? See viitab sellele, et teati grupi liikmeid ning ka tegevust ning sellega seonduvalt tegutseti.
Kõik see omakorda tõestab, et kohvik MEMi ümberpiiramine ei olnud ainuke operatsioon, mida teostati, vaid ka sotsiaalmeedias toimuv võeti täieliku kontrolli alla. Seega see sündmus tõestas, kui ebaturvaline on Facebooki keskkond ning tegelikult jälgitakse vajadusel inimeste vestlusi.
Lihtsamalt öeldes Facebook on aedik, kus karjatatakse inimesi julgeoleku töötajate poolt. Üha selgemalt hakkavad joonistuma välja piirjooned – on NEMAD ja oleme MEIE.
Jagage seda informatsiooni, et rohkem inimesi teaks, mis toimub kulisside taga!//

Peale viimasest blokeeringust väljumist järgisin mõttekaaslaste ja kaasvõitlejate soovitusi teha uus konto uue e-maili aadressiga. Esimesel kontol ma teadvustasin avalikult, et kuna Konservatiivne Mõtiskleja on blokeeritud, siis uue kontoga võtan tööd ja tegemised üle.  Uus konto oli aktiivne nädala, kuni sellele seati piirangud, mis vastasid blokeeringu tingimustele. Ma ei jätnud jonni ning samas soovisin tõestada, et jälgimine ei seisne pelgalt kasutajate salvestatud e-maili aadressi ja telefoni numbrite kontrollimisega, vaid asi on organiseeritum ning sügavam. Sisuliselt kontrollitakse ja kaardistatakse inimeste arvutite ja seadmete IP aadresse. Suutsin seda tõestada sellega, et tegin õhtul peale teise konto piiranguid uue konto. Uuel kontol ei näidanud ühtegi seost oma kontodega ning ei lisanud seda messengeri gruppidesse. Konto valmides hakkasin lisama omale harjumuspäraseid Facebooki gruppe jälgimisse, kuni lõi ette hoiatuse, et konto on kinni ning kui 30 päeva jooksul otsust ei vaidlustata, konto suletakse lõplikult.
See oli lihtsalt suurepärane! Suutsin tõestada hetkega IP aadressi jälgimise ja tänu sellele täielikku virtuaalse kontrolli Facebookis inimeste üle! Sest ilma IP aadressi jälgimiseta ei suudataks nii täpselt öelda, et Facebooki konto looja olen just mina, sest täiesti teised sisestatud andmed ei saaks seda reeta.

Mida me võime sellest järeldada!? Sisuliselt on võetud Facebook täielikult üle julgeolekuorganite poolt. Need kontrollivad, kaardistavad, ning jälgivad inimesi. Väga suure tähelepanu alla on võetud just kõik EKRE liikmed, kuna nemad tekitavad kõige suuremat peavalu praegustele valitsejatele.
Teame, et USA on üks juhtivaid riike luures ning küberkaitses. Samuti teame, et ka Eesti on ennast nimetanud just küberkaitses üheks juhtivaks riigiks läänemaailmas. See tähendab, et Eestile saaks tõmmata võrdusmärgi küberkaitses USA vahele. Kõik tundub ju suurepärane!?
Kuid on üks suur paljastus, mis peaks kõiki inimesi mõtlema panema!
Edward Snowden paljastas USA luure toimikud, milles ta tõi välja USA luure kontrollimatu tegevuse kogu maailmas. Sisuliselt kontrolliti kõike ja kõiki ning suudeti minna läbi igasuguse kodutehnika inimeste eluruumidesse, kui vaid seadmel on küljes kaamera või mikrofon. Kontrollitakse kogu kübermaailma. Tekitatakse inimestele nii öelda võlts privaatsustunne, mille tõttu nad avavad ennast ning “privaatsetes jututubades” kogutakse lihtsalt andmeid.
Seda üritati küll maha vaikida ning Snowden kuulutati riigireeturiks, kuid tema paljastus oli piire murdev. Inimesed hakkasid lõpuks aru saama, millisel vanglaplaneedil nad tegelikult elavad.
Kuna Eestil on samad võimalused luuretegevuses kübermaailmas nagu USA-l, siis võime oletada, et kogu Facebooki kontrollib Eestis küberkaitsekeskus, sest see on loogiliselt võttes ainuke üksus, mis on suuteline kontrollima Eesti kübermaailma ning mis on Eesti julgeoleku olukorraga alati kursis. Kuidas muidu osataks inimesi blokeerida Facebookis vahetult enne “riiki ohustavaid” sündmusi? Vaevalt Delfi faktikontrollijatel selline pädevus on ja kas nad üldse ongi need, kellena neid Facebookis esitletakse?!

Kogu selle analüüsi kokkuvõtteks sooviksin rahvast kutsuda üles sotsiaalmeedia keskkonda vahetama või uut looma. Nii kaua kuni me oleme kui lambad julgeolekutöötajate karjatada, puudub meil mõtte- ja sõnavabadus!


The inspiration for this story came once again from another Facebook block. But this time, I started to experiment to understand the conditions under which Facebook shares blocks and how it does it, and whether it is possible to get around them. In this story I also bring readers my own personal experiences and discoveries to show what Facebook`s secret team is capable of in controlling society.

When the Conservative Thinker account was blocked for the first time, I tried to report it with my personal account on the Conservative Thinker wall. As a result, my personal account was also blocked. On this account, I only occasionally visit to wish nearby people a happy birthday.

When I wanted to know why my personal account was blocked, Facebook did not even bother to reply. It just notified me with auto-replies:

“You can`t use reactions now.
To prevent abuse, we have temporarily restricted your ability to use this feature on Facebook.
You can try again later.”

or

“You can`t share now. To prevent abuse, we have temporarily restricted your ability to use this feature on Facebook.
You can try again later.”

…agree or disagree with the decision? If I disagree, it will simply be noted, but the result will not change.

I have written many articles critical of society. Before the coronal pandemic, people wondered how my stories were suffering in the Facebook environment and why I, like them, was not being
repressed. The only reason I could give was that I was a good writer and Facebook had nothing to hold on to.

With the first demonstration organized by the EKRE, the humbug started and I got my first blockade. Suddenly, blocks and restrictions on Facebook became my daily life. It`s quite common for my posts to be moved down the news feed for 90 days. But I soon started to notice a definite pattern in the 30-day blocks. Weeks before there are either popular protests, police operations or the like, I get blocked just before for some random post that has been sitting peacefully on my wall for weeks. For some reason, just then and suddenly, something accidentally gets left on Facebook. And so, every goddamn time. For example, the last time I got blocked was just before the Narva tank move.

One of the most revealing police operations on social media was on 30 November 2021. The MEM Cafe siege and the gathering of people there. The actions of the Conservative Thinker and the
Facebook group Free People`s Think Tank to try to be a local support team for the people of the cafe on social media largely exposed the whole power structure game. How Facebook is controlled, and what can be done to interfere with the activities of the resistance movement. I immediately informed the public about this via Facebook messenger:

//The Conservative Thinker and the Facebook group Free Peoples Think Tank (VRM) proved yesterday, in connection with the cafe MEM police operation, that the deep state has heavily embedded its transplants in social media, illegally monitoring groups as well as peoples
conversations, and in connection with this, muzzling people and hiding information from the scene.

The events began on 29 th November when the Conservative Thinker account was blocked for 30 days for sharing a completely arbitrary post on Facebook. The next day, on 30 th November, news broke that the MEM cafe had been cordoned off by police and that people were rallying to defend the cafe.

In the VRM group, we took the decision to report events in a big way on the Conservative Thinker wall. Members of the VRM group posted videos on the Conservative Thinker wall, as well as
announcing a 30-day social media block.

“Conservative Thinker blocked 29.11-27.12.2021. Blocks always happen the day before anything of concern to the police happens or an operation is planned in Estonia!
Last time 23rd demonstration and this time a cafe MEM”

Everyone in the group saw the posts, but soon it started to look suspicious as no one was responding.

To prove that people other than the Conservative Thinker and the poster see these posts, I asked group members to like the posts, and they did. However, when I asked people outside the group if
they see these posts, they said no. I asked them to make the posts likeable. Soon we saw that the posts disappeared from my wall in physical form.

This raises a question. How did you know to make it so that only members of the messenger group can see posts and not others? This suggests that the members of the group were known and the
activity was known and acted upon.

All of this proves that the MEM café was not the only operation carried out, but that social media was also taken under full control. This event therefore proved how unsafe the Facebook environment is and how people`s conversations are actually monitored when necessary.

Put simply, Facebook is a garden where people are herded by security staff.

Increasingly, the lines are beginning to be drawn – there are THEM and we are US.

Share this information so that more people know what goes on behind the scenes! //

After the last block I followed the advice of like-minded people and fellow campaigners to create a new account with a new email address. On the first account, I publicly announced that since the
Conservative Thinker was blocked, I would take over the work and activities with the new account.
The new account was active for a week, until restrictions were placed on it that met the conditions of the block. I was not stubborn, and at the same time I wanted to prove that the monitoring was not just about checking users stored email addresses and phone numbers, but was more organized and deeper. In essence, the IP addresses of peoples computers and devices are checked and mapped. I was able to prove this by creating a new account the night after another account was restricted. The new account did not show any association with my own accounts and did not add to messenger groups. As the account matured, I started to add my usual Facebook groups to
follow, until I was warned that the account was closed and if the decision was not challenged within 30 days, the account would be permanently closed.

It was just great! I was able to instantly prove IP address tracking and, thanks to it, complete virtual control over people on Facebook! Because without IP address tracking, it would not be possible to say with such certainty that I was the creator of the Facebook account, because the completely different data entered would not be able to betray that.

What can we conclude from this!? Essentially, Facebook has been taken over completely by the security agencies. They control, map, and monitor people. It is all the members of the EKRE who are under the greatest scrutiny, because they are the ones who cause the biggest headaches for the current rulers.

We know that the US is one of the leading countries in intelligence and cyber defense. We also know that Estonia has established itself as one of the leading countries in the Western world in cyber defense. This means that Estonia could draw a line of comparison between the US and Estonia in cyber defense. Everything looks great!? But there is one big revelation that should make everyone think!

Edward Snowden exposed the US intelligence dossiers in which he exposed the uncontrolled activities of US intelligence around the world. In essence, everything and everyone was being controlled, and it was possible to get into people`s homes through all kinds of home appliances, as long as the device had a camera or microphone attached. The whole cyber world is controlled. A false sense of privacy, so to speak, is created, so that people open themselves up and data is simply collected in “private chat rooms”.

While attempts were made to silence this and Snowden was declared a traitor, his revelation was groundbreaking. People were finally beginning to realize what a prison planet they were living on.

Since Estonia has the same cyber intelligence capabilities as the US, we can assume that the entire Facebook is controlled by the Estonian Cyber Defense Centre, as it is logically the only entity capable of controlling the Estonian cyber world and is always aware of the Estonian security situation. Otherwise, how could people be blocked on Facebook just before “state-threatening” events? Delfi`s fact-checkers hardly have such competence, and are they really what they are presented as on Facebook?!

To conclude all this analysis, I would like to invite people to change or create a new social media environment. As long as we are like sheep being herded by security agents, we will have no freedom of thought and expression!

26.08.2022

https://patreon.com/TheConservativeThinker?utm_medium=clipboard_copy&utm_source=copyLink&utm_campaign=creatorshare_creator

Konservatiiv

Telli
Saatke teade
guest
1 Kommentaar
Vanimad
Uusimad Enim hääli saanud
Inline Feedbacks
Kuva kõik kommentaarid
Anne Anderson
Anne Anderson
2 years ago

Ärksamad on juba vahetanud, mugavuse orjad ja laisad istuvad seal edasi. Vabandust, aga nii on!

Minu võitlus ehk tee iseendani.
 
Seda lugu kirjutades tahan ma näidata enda väikese eluloo kokkuvõtet veidi humoorikas võtmes, et poliitika on jõudnud tavainimesteni tänu infotehnoloogia arengule. Poliitikat tehes pole enam vahet, oled sa mees või naine, noor või vana, kristlane või isegi haridustase pole enam oluline. Poliitika on kolinud internetti, kus puuduvad piirid.
Võib olla teen selle looga endale poliitilise enesetapu aga ma võtaks selle riski, sest nagu Edgar Savisaar oma viimases filmis mainis: “Kui oled poliitikasse läinud tuleb sul arvestada, et ühel päeval sind armastatakse ning teisel päeval võidakse sind kividega surnuks loopida, kuid tulemas on ka kolmas päev…”
Selle loo kirjutan ka teile mu kallid Facebooki sõbrad, et selgitada teile, mis minuga viimasel ajal lahti on ja miks mu postitused on läinud väga poliitiliseks. Olen saanud hulgaliselt küsimusi ja vastuseid sellel teemal. Küll küsitakse, et kas olen saanud elektrit või lihtsalt hulluks läinud, samuti hoiatatakse, et ma sita sisse ei astuks. Kuna poliitika mõjutab meid kõiki, oleks aus minu poolt ka ennast teile avada ja rääkida asjadest, mida teavad ainult mina ja minu lähedased. Mõtisklen siis vähe sellel teemal ja loodan, et iga lugeja peale lugemist ka vaataks enda sisse ja mõtleks, mis on tema eesmärk siin maamunal.
 
Sündisin 25. juunil 1985. Mu sünd algas kohe võitlusega elu eest, sest diagnoositi soolte väärareng, mille kõrvaldamist ei oldud Nõukogude Eestis veel tehtud. Selleks kutsuti Moskvast professor, kes sooritas minu peal esmase sellise operatsiooni. Nagu mulle meeldib enda kohta öelda: “Olin kui katsejänes, tänu kellele on nüüd elus palju lapsi.” Minu raviarstiks sai doktor Ann Paal, kellele olen ma elu lõpuni väga tänulik. Operatsioonide rohkuse tõttu juba väga varases eas arvasid mu vanemad, et ilmselt sain ma ajukahjustuse, sest tegin nende meelest arusaamatuid tegusid. Kuid tagantjärgi võttes olid need juba mu esmased sammud poliitikas.
 
Mäletan aega Haapsalu Nurme lasteaias, kus terve lasteaiarühm oli minu “juhtida”. Strateegia oli lihtne. Teesklesin magamist kuni kasvatajad läksid vaikse tunni ajal kohvile. Kohe kui plats neist puhas, ajasin kõik lapsed üles ja hakkasin koosolekuga pihta. Tulemuseks oli kas vaasist nurmenukkude ärasöömine, riietega duši alla kogu rühma juhatamine, nii et pärast kogu rühm tilkus. Ei puudunud ka avalikud üritused, kus ma pidin rühmale ennast tõestama, näiteks suudlema tüdrukut, kes mulle väga meeldis. Tegin seda rühma poiste hõiskamise saatel. Korra juhtusin tantsima ilma püksata, mida ka mu ema ja kasvataja juhuslikult minu seljataga imestasid. Emal muidugi silmad häbi täis.
Esimesse klassi läksin ma aastal 1992. Kooliks oli Haapsalu 1. keskkool. Mulle ei jõudnud kohale, miks kõik lapsed peavad ilusti istuma koolipingis sirge seljaga ja kuulama, mida õpetaja klassi ees räägib. Mässaja nagu ma ka lasteaias olin, ei meeldinud mulle tookord üldse. Selle asemel et õppida, olin ma tunni ajal laua all ja mängisin autodega. See aga ei tähendanud veel, et ma ei kuulanud, mida õpetaja rääkis. Minust sai klassis “Outsider”, kuniks mind esimese klassi lõppedes koolist välja visati ja Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli suunati. Olles seal esimeses klassis, võttis õpetaja Kersti Roosvald iga last personaalselt. Õpetaja imestus oli suur, kuna ma täitsin töövihikud enne teisi otsast lõpuni ära ning lugesin kõigist soravamalt. Ta ei mõistnud, mis jutt see on, et ma ei suuda õppida. Mind taheti tõsta edasi poole aasta pealt teise klassi, kuid seda ei tehtud, kuna mu vanaema arvas, et poiss juba harjunud õpetajaga ning mul aega koolis käia küll.
 
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli siis Eestis üks paremaid koole õppemeetodite ja õppeefektiivsuse poolest. Tavakoolid tammusid endiselt nõukogudeaegses õppementaliteedis.
Kuna lastel olid kas füüsilised või vaimsed puuded, pidid õpetajad iga last õpetama personaalselt ja arendama välja just tema kõige tugvema oskuse. Võin täiesti kindel olla, et Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli selle poolest teistest koolidest vähemalt 15 aastat arengus ees. Koolis õpetati kõike eluks vajalikku. Peale tunde oli võimalus käia kõikvõimalikes ringides, milledest ma aktiivselt osa võtsin ning tänu millele olid mul hilisemad huvid teatri, rahva- kui ka peotantsu vastu.
 
Alglassides sain ka nautida isa ebaõnnestunud uraaniäri katset. Olin üleöö kooli üks kuulsaimaid lapsi. Kuulsuse oreool kestis kõik 90-ndad aastad. Alles hiljem Andres Anvelti kirjutis “Punane elavhõbe” tuletas mulle ja ühiskonnale juhtunut meelde. Inimesed olid selleks ajaks juba asja unustanud ning võtsid ta lugu kui “Seiklusjutte maalt ja merelt.”
Koolis tutvusin teiste eakaaslastega, samuti ka vanemate klassi poistekambaga, kellele meeldis nõrgematele liiga teha ning sooritada muid mittekõlbelisi tegusi. Nagu öeldakse, kui tahad ellu jääda, siis ulu koos huntidega. Ka mina pidin seisma silmitsi olukorraga – kas olen ise peksukott või ajada poliitikat, kus hundidi söönud – lambad terved. See uus sotsiaalne olukord andis mulle väga suure kogemuse tunnetada omal nahal hea ja kurja vahekorda.
Suuremaks saades mulle meeldis põhikooli kirjanduse tundides kirjutada kirjandeid. Klassijuhataja ja kirjanduse õpetaja Imbi Beek lasi alati mu kirjandeid klassi ees ette lugeda. Seda teades kirjutasin omad lood nii, et klassikaaslased, kes seda kuulasid, said alati naerda. Ka põhikooli lõpukõne oli minu teha ja koostada, sest Imbi ütles, et sinust Mario saab rahvainimene – palun, kas koostaksid selle kõne. Siis ma ei mõistnud veel selle lause tähendust, kuid ma nõustusin tema palvega.
 
Suurema osa ajast viibisin ma vanavanemate juures Haeska külas Läänemaal, sest vanemad käisid tööl ja vaheaegadel ei olnud linnas lihtsalt huvitav. Tänu sellele on mul sealsete inimestega lähedane suhe. Haeska oli ka vabaduste küla, sest seal sai teha kõike, mida linnas teha ei saanud. Kui sain 15- aastaseks, sai vanaisa heinatöö eest nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta K-750, mida mul meeldis pidevalt ärandada. Kaks nädalat peale motika saamist pidin veetma nädala haiglas, kuna tegin mootorrattaga avarii. Avarii tulemusel lõin pea vastu puud nii kõvasti ära, et kiiver läks pooleks. Õnnetusest oli vähemalt nii palju kasu, et õpitulemused läksid korraks väga heaks. Eeldasin, et see oli tingitud löögist pähe. Haiglast välja saades klopsisin motika üles, sest tolleaegne armastus mootorrataste vastu oli väga tugev ja mind ei heidutanud üks ebaõnnestumine, vaid pigem andis mulle kogemust ja jõudu juurde.
Kohalike poistega lõime minu esimese niiöelda põrandaaluse organisatsiooni “BikersGang”. Meil oli oma põhikiri, mille juhatusega vastu võtsime, samuti oma logo. Kahjuks neist säilinud midagi ei ole. Kamba eesmärk oli sõita mootorratastega ning teha igasuguseid lolluseid, mis vähegi pähe tuli.
 
Kaitseväes teenisin logistikapataljonis Tallinnas. Oma lapsepõlve haiguse tõttu oli mul võimalus kaitseväest ära hiilida, kuid seda ma ei teinud. Hoopis vastupidi, ma lausa nõudsin, et mind sinna vastu võetakse. Arstid kehitasid õlgu ning soovisid mulle edu ning nõnda ma alustasin oma kaitseväeteenistust. Esimesed kolm päeva olid kui õudusunenägu ning mõtlesin:” Kuhu kuradi kohta ma nüüd lasin ennast paigutada.” Oli suvine aeg ja räigelt kuum. Vormis oli lausa võimatu olla. Keel surises suus, higi lahmas päevad läbi ning poisid rivis minestasid. Osad poisid oli seal olles nii šokis, et istusid taburetil ning kõigutasid oma keha nagu hullud hullumajas, ise korrutades: “Ma põgenen siit, ma põgenen siit.” Üks nooruk lõikus ennast duširuumis, et saaks ära pääseda. Tihedad külalised tubades olid allülemad, kes karjusid poiste peale ning keerasid madratsid ja kappide sisud tagurpidi. Seda tehti süstemaatiliselt. Ma valetaks, kui ütleks, et ma öösiti patja ei nutnud, kuid samas kinnitasin endale, et pean need 11 kuud vastu. Aeg läks edasi. Kui sõduri baaskursus läbitud ja ka ametid omandatud, anti meile kõigile kohustused, mida pidime täitma. Kuna olin staabi kaitsejaos, mis koosnes enamasti venelastest ja ükski nooremseersant ei olnud nõus seda allumatut jagu juhtima, anti see kohustus millegipärast mulle. Ja siis saabus minu jaoks see aeg nagu oleksin ma nõukogude armees, sest ümberringi toimus suhtlemine ainult vene keeles. Õnneks sain tänu oma varasematele elukogemustele nendega kohe sina peale ning ma olin ainuke, kelle käsku nad lõpuks täitsid ja seda ma tegin kõike eesti keeles. Teistele seersantidele, kes midagi neilt nõudsid, öeldi lihtsalt: “Ma ei saa aru!”
 
Kaitseväes sain oma esimese organiseeritud seadusliku jaojuhtimise kogemuse, samas ise olles reamehe auastmes. Kapraliks sain ma alles kaitseliidus.
 
Siin kiiresti muutuvas maailmas pead olema sa väga paindlik. Selleks olen töötanud väga erinevatel aladel, et saada kogemusi ning leida oma elu eesmärk. Kui sa elus midagi väga tahad, siis lõpuks sa selle ka saad!
Olen olnud kelner, baarman, autopesija, kohviku pidaja, Kaitseliidu valverühmas valvur, diskoteegis turvamees, laevatehases lamineerija, aurahade tehases pronseerija, kipsipaigaldaja, lagedepaigaldaja, 4×4 veoliste rajakohtunik, mööblipaigaldaja ja isegi ühe päeva Valjala sepikojas sepp.
 
2016. aastal tulin Soome, kuna Eestis elades ja töötades palk ei rahuldanud mind. Võtsin majalaenu ning ka lapsed, kes olid vahepeal sündinud, vajasid parimat. Esimesed kuud olid võõras riigis keerulised. Kolm kuud elasin isa köögis laua all koos oma elukaaslasega, kellega sai Soome teekond ette võetud. Aga ma ei andnud alla ja samm-sammult rühkisin ikka edasi ja edasi. Lõpuks elukaaslane andis alla ning läks Eestisse tagasi . Ka meie suhe läks koos temaga.
Tänu emale ja ta elukaaslasele avastasin EKRE päriselt.
 
Paljud on küsinud: “Miks just EKRE?” Mu vastus on lihtne: “Miks peaksin ma valima poliitilise ideoloogiaga parteid, mida minu vanavanemad Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast saati on piimapuki ääres kirunud?”
Peagi mõistsin, et kõik see mida ma olen elus läbi kogenud, ongi pakitud ühte formaati ehk sain poliitilise ilmutuse. Sest EKREs ongi need tavalised Eestimaa inimesed, kes oma elukogemustele tuginedes ajavad koos ühte asja – Eesti asja!