MATRIX, mis meid ümbritseb? *** MATRIX, what surrounds us?

Võite mind võtta kui tegelast Morpheust ulmefilmist “Matrix”, kes pakub punast ja sinist tabletti.
Sina vaid pead tegema otsuse, kumma võtad… ja juba selle artikli lugemise alustamisega oled
teinud sisuliselt oma otsuse.
Järgnev jutt võib tunduda üsnagi skisofreenilise ulmena, kuid just selleks sa oledki koolis nii
programmeeritud, et sa nõnda tunneksid ja mõtleksid. Sa pead uskuma riiki, teadust ja 👏 peavoolumeediat! Kui sa seda ei tee, oled dissident. Sinult on ära võetud sinu tegelik Mina ning
oled voolitud just selliseks tegelaseks, millisena ühiskond sind näha tahab…. Uue maailmakorra
kodanikuna, kes teenib kahtlusteta uut reaalsust ning hävitab kõik, kes selles kahelda julgevad.

Kõik see algab sinu jaoks juba lasteaias. Sa pead kuuletuma liidrile, sa pead kuuletuma ühiskonna
normidele. Sul ei tohi olla oma arvamust. Kuigi sul lastakse mõelda ja tunda nagu sul see oleks.
Kõik see on psühholoogiliselt väga peenelt õppeprogrammidega üles ehitatud. Mida kõrgemale sa
õpingutes jõuad, seda rohkem sinu enda Mina kustutatakse ning surutakse peale niiöelda
maailmakorda või siis tehismaailma nimega “Matrix”.
Matrix on kellegi poolt loodud tehismaailm, kus kõik käegakatsutav ning meelega tunnetatav on
tegelikult mitte päris. Antud juhul on planeedil Maa loojateks ühiskonna eliit ning salaühingud.

Millal see kõik alguse sai?

18. sajandil tekkisid esimesed vabamüürlaste loožid. Sealt edasi tekkisid erinevad
kõrvalorganisatsioonid, mis hakkasid samuti mõjutama riikide käike ning tegevusi.
Esimene ja Teine maailmasõda olid just eliidid korraldatud, et muuta maailmakorda. Sõdade
tulemusel vähendati populatsiooni, arendati relvastust ning vabaneti tülikatest kodanikest ja
dissidentidest, kes võisid kuidagi moodi ohustada uuele maailmakorrale üleminekut.
Teise ilmasõja ajal eliit jagunes mitmeks tahuks. Kapitalistlik lääs üritas oma maailmakorda
kehtestada. Natsi – Saksamaa ja Nõukogude Liit oma liitlastega üritasid samuti oma maailmakorda
kehtestada. Kapitalistlik ja sotsialistlik eliit, nähes jõulist natsi – Saksamaa edukust, koondasid oma
jõud ning hävitasid ning poolitasid Saksamaa. Selle tulemusel võitjad kirjutasid ajaloo ning tegid
natsid kõiges põhisüüdlaseks.
See oli kindlasti eliidi ja vabamüürlaste kavandatud lahendus. Võitnud lääs sai oma maailmakorra
kehtestada oma mõjusfääri riikides, kuid mitte üle maailma, sest sotsialistlikud riigid tegid oma
maailmakorra oma riikides. See muidugi läänemaailmale ei meeldinud ning on suureks pinnuks
tagumikus kuni tänaseni.

Maailmakordade vaheline võitlus toimub igapäevaselt. Olenevalt kuhu poole keegi jääb, selle
maailmakorra mõju keegi omal nahal tunda saab.
Hetkel meie eestlastena kuulume sotsialistlikust korrast vabanenuna lääne maailmakorra mõjusfääri.
Meie maailmakorda hetkel loovad globalistid oma eriliste lobotoomiliste ideedega – rohepööre,
seksuaalvähemuste tolereerimine ning tunnustamine, rahvusluse eitamine ja rahvuste segamine ja
jehhoovalike maailmavaadete ülistamine tervel planeedil. Plaan on seeläbi suruda mutta sajandeid
võimul olnud kristlikud väärtused, mida esindavad konservatiivid.
Hetkel on käimas uue maailmakorra “The Great Reset” loomine, mille juhtideks on Klaus Schwab,
George Soros, Bill Gates jt. Nad juhivad riike just nii, kuidas plaan ette näeb, eesmärgiga lõpuks
maailm vallutada ja nii humaanselt, kui veel vähegi saab, kuid samadel tingimustel, kui kehtestati
uus maailmakord toona, Teise maailmasõja ajal. Tuleb vähendada populatsiooni ning orjastada
töölisklass ning allutada kogu maailmamajandus eliidi kontrolli alla.
Ukraina -Vene sõda mängib selles olulist rolli. Olete kindlasti märganud, et ühtegi teist sõda pole
nõnda palju kajastatud ning ühtegi teisi sõjapõgenikke pole nii ülistatud, kui Ukraina omi. See kõik
on vajalik uue maailmakorra loomiseks ja inimeste meelte petmiseks. Kindlasti sama võtet panid
tähele ka pandeemia ajal. Teie tähelepanu fokuseeritaks ühele kindlale probleemile, kuid selle kõige

varjus korraldatakse hoopiski midagi muud. Inimesed on kui mustkunsti etendusel ning vaatavad,
mida järgmisena kübarast välja tõmmatakse. Etenduse lõppedes on aplausid saalis ning vaid
arutlused, kuidas see kõik sai juhtuda. Hiljem lastele kirjutatakse uued ajaloo õpikud uute
teadmistega ja elu läheb uue maailmakorra kehtestajate taktikepi saatel edasi.
Kindlasti olete märganud, et just praegu on tulnud välja erinevaid inimesi, kaasa arvatud ka mina,
vandenõuteooriatega.
Kindlasti olete ka märganud, et vanasti sotsiaalmeedia blokeeris usinalt vandenõusid, kuid hetkel
laseb suuresti enamuse läbi. Väljaarvatud need teooriad, mis otse kahjustavad uut maailmakorda ja
selle loomist. See kõik on vajalik selleks, et lõhkuda vana maailmakord ning teha ruumi uue jaoks.
Sisuliselt kõik vandenõulased on nende teadmata või teadlikult pandud uue maailmakorra jaoks
tööle ruupuritena, et teadvustada inimesi vana maailmakorra viletsusest ja uue paremusest.
Eliit on oma tegevuse avalikustanud juba pikka aega, et nemad juhivad riike. Riigid aga ei saa seda
tunnistada rahvale, kuna siis nad peaksid kehtestama koheselt diktatuuri, sest rahvas ei alluks enam
nende tahtele ja hakkaks mässama.

Kokkuvõtteks võime öelda, et elame riiklikus MATRIX-is, mida viivad ellu valitsevad valitsused!
Nüüd kõik oleneb lugejast, kumma tableti loo alguses valis ning kas ta on nüüd nägija või rahuldub
teda ümbritseva tehismaailmaga.

***

You can think of me as Morpheus from the science fiction film “The Matrix” who offers a red and
blue tablet. All you have to do is decide which one to take… and by the time you start reading this
article, you`ve essentially made your decision.
What follows may sound like schizophrenic science fiction, but that`s exactly what you`re
programmed to feel and think at school. You have to believe in the state, science and mainstream
media! If you don`t, you are a dissident. You`ve been stripped of your true self and molded into the
character society wants you to be…. As a citizen of the new world order, serving the new reality
unquestioningly and destroying all who dare to doubt it.
It all starts for you in kindergarten. You have to obey the leader; you have to obey the norms of
society. You must not have your own opinion. Even though you`re allowed to think and feel like
you do. It`s all psychologically very subtly structured with educational programs. The higher you go
in your studies, the more your own Self is erased and imposed on a so-called world order or
artificial world called the Matrix.
The Matrix is an artificial world created by somebody, where everything tangible and sensory is
actually not real. In this case, on planet Earth, the creators are the social elite and the secret
societies.
When did it all start?
In the 18th century, the first Masonic lodges emerged. From then on, various offshoot organizations
emerged, which also began to influence national movements and activities.
It was the elites who organized the First and Second World Wars to change the world order. As a
result of the wars, the population was reduced, armaments were developed and troublesome citizens
and dissidents who could in any way threaten the transition to the new world order were got rid of.
During the Second World War, the elite was divided into several factions. The capitalist West tried
to impose its own world order. Nazi Germany and the Soviet Union, with its allies, also tried to
impose their own world order. The capitalist and socialist elites, seeing the success of a powerful
Nazi Germany, concentrated their forces and destroyed and divided Germany in two. As a result,
the victors wrote history and made the Nazis the main culprits.
It was certainly a solution planned by the elite and the Freemasons. The victorious West was able to
impose its world order in the countries of its sphere of influence, but not worldwide, because the
socialist countries imposed their world order in their own countries. This, of course, did not go
down well with the West, and remains a major pain in the arise to this day.
The struggle between world orders is a daily occurrence. Depending on which side one takes, the
effects of this world order can be felt first hand.
At the moment, we Estonians, freed from the socialist order, belong to the sphere of influence of the
Western world order. Our world order at the moment is being created by globalists with their
particular lobbyist ideas – the green revolution, toleration and recognition of sexual minorities,
denial of nationalism and the mixing of nationalities, and the glorification of Jehovah’s worship

world views across the planet. The plan is thus to suppress the Christian values that have prevailed
for centuries, represented by the conservatives.
A new world order, “The Great Reset”, is being created, led by Klaus Schwab, George Soros, Bill
Gates and others. They are running the countries in exactly the way the plan prescribes, with the
aim of eventually conquering the world, and as humanely as they can, but on the same terms as the
new world order was established back then, during the Second World War.
It is necessary to reduce the population and enslave the working class and bring the entire world
economy under the control of the elite.
The Ukrainian-Russian war plays an important role in this. You will have noticed that no other war
has been so widely covered and no other war victim so glorified as Ukraine. All this is necessary in
order to create a new world order and to deceive people`s minds. Surely the same trick was
observed during the pandemic. Your attention would be focused on one specific problem, but under
the guise of all this, something else is being organized. People are like a magician at a magic show,
waiting to see what will be pulled out of the hat next. At the end of the performance, there is
applause in the hall and only discussion about how it all happened. Later, new history textbooks are
written for the children with new knowledge and life goes on under the tactics of those who impose
the new world order.
I am sure you have noticed that at this very moment various people, including myself, have come
out with conspiracy theories.
You may also have noticed that social media used to block conspiracies diligently, but now it
largely lets most of them through. Except those theories that directly undermine the new world
order and its creation. All this is necessary to tear down the old-world order and make room for the
new. In essence, all the conspirators have been unwittingly or knowingly put to work for the new
world order a megaphone to make people aware of the misery of the old-world order and the good
of the new.

The elite have been making their actions public for a long time, that they run the countries.
However, states cannot admit this to the people, because then they would have to impose
dictatorship immediately, because the people would no longer obey their will and would revolt.
To sum up, we are living in a national MATRIX, implemented by ruling governments!
Now it`s up to the reader to decide which tablet to choose at the start of the story, and whether they
are now a seer or content with the artificial world around them.

Konservatiiv

Telli
Saatke teade
guest
0 Kommentaari
Vanimad
Uusimad Enim hääli saanud
Inline Feedbacks
Kuva kõik kommentaarid
Minu võitlus ehk tee iseendani.
 
Seda lugu kirjutades tahan ma näidata enda väikese eluloo kokkuvõtet veidi humoorikas võtmes, et poliitika on jõudnud tavainimesteni tänu infotehnoloogia arengule. Poliitikat tehes pole enam vahet, oled sa mees või naine, noor või vana, kristlane või isegi haridustase pole enam oluline. Poliitika on kolinud internetti, kus puuduvad piirid.
Võib olla teen selle looga endale poliitilise enesetapu aga ma võtaks selle riski, sest nagu Edgar Savisaar oma viimases filmis mainis: “Kui oled poliitikasse läinud tuleb sul arvestada, et ühel päeval sind armastatakse ning teisel päeval võidakse sind kividega surnuks loopida, kuid tulemas on ka kolmas päev…”
Selle loo kirjutan ka teile mu kallid Facebooki sõbrad, et selgitada teile, mis minuga viimasel ajal lahti on ja miks mu postitused on läinud väga poliitiliseks. Olen saanud hulgaliselt küsimusi ja vastuseid sellel teemal. Küll küsitakse, et kas olen saanud elektrit või lihtsalt hulluks läinud, samuti hoiatatakse, et ma sita sisse ei astuks. Kuna poliitika mõjutab meid kõiki, oleks aus minu poolt ka ennast teile avada ja rääkida asjadest, mida teavad ainult mina ja minu lähedased. Mõtisklen siis vähe sellel teemal ja loodan, et iga lugeja peale lugemist ka vaataks enda sisse ja mõtleks, mis on tema eesmärk siin maamunal.
 
Sündisin 25. juunil 1985. Mu sünd algas kohe võitlusega elu eest, sest diagnoositi soolte väärareng, mille kõrvaldamist ei oldud Nõukogude Eestis veel tehtud. Selleks kutsuti Moskvast professor, kes sooritas minu peal esmase sellise operatsiooni. Nagu mulle meeldib enda kohta öelda: “Olin kui katsejänes, tänu kellele on nüüd elus palju lapsi.” Minu raviarstiks sai doktor Ann Paal, kellele olen ma elu lõpuni väga tänulik. Operatsioonide rohkuse tõttu juba väga varases eas arvasid mu vanemad, et ilmselt sain ma ajukahjustuse, sest tegin nende meelest arusaamatuid tegusid. Kuid tagantjärgi võttes olid need juba mu esmased sammud poliitikas.
 
Mäletan aega Haapsalu Nurme lasteaias, kus terve lasteaiarühm oli minu “juhtida”. Strateegia oli lihtne. Teesklesin magamist kuni kasvatajad läksid vaikse tunni ajal kohvile. Kohe kui plats neist puhas, ajasin kõik lapsed üles ja hakkasin koosolekuga pihta. Tulemuseks oli kas vaasist nurmenukkude ärasöömine, riietega duši alla kogu rühma juhatamine, nii et pärast kogu rühm tilkus. Ei puudunud ka avalikud üritused, kus ma pidin rühmale ennast tõestama, näiteks suudlema tüdrukut, kes mulle väga meeldis. Tegin seda rühma poiste hõiskamise saatel. Korra juhtusin tantsima ilma püksata, mida ka mu ema ja kasvataja juhuslikult minu seljataga imestasid. Emal muidugi silmad häbi täis.
Esimesse klassi läksin ma aastal 1992. Kooliks oli Haapsalu 1. keskkool. Mulle ei jõudnud kohale, miks kõik lapsed peavad ilusti istuma koolipingis sirge seljaga ja kuulama, mida õpetaja klassi ees räägib. Mässaja nagu ma ka lasteaias olin, ei meeldinud mulle tookord üldse. Selle asemel et õppida, olin ma tunni ajal laua all ja mängisin autodega. See aga ei tähendanud veel, et ma ei kuulanud, mida õpetaja rääkis. Minust sai klassis “Outsider”, kuniks mind esimese klassi lõppedes koolist välja visati ja Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli suunati. Olles seal esimeses klassis, võttis õpetaja Kersti Roosvald iga last personaalselt. Õpetaja imestus oli suur, kuna ma täitsin töövihikud enne teisi otsast lõpuni ära ning lugesin kõigist soravamalt. Ta ei mõistnud, mis jutt see on, et ma ei suuda õppida. Mind taheti tõsta edasi poole aasta pealt teise klassi, kuid seda ei tehtud, kuna mu vanaema arvas, et poiss juba harjunud õpetajaga ning mul aega koolis käia küll.
 
Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli siis Eestis üks paremaid koole õppemeetodite ja õppeefektiivsuse poolest. Tavakoolid tammusid endiselt nõukogudeaegses õppementaliteedis.
Kuna lastel olid kas füüsilised või vaimsed puuded, pidid õpetajad iga last õpetama personaalselt ja arendama välja just tema kõige tugvema oskuse. Võin täiesti kindel olla, et Haapsalu Sanatoorne Internaatkool oli selle poolest teistest koolidest vähemalt 15 aastat arengus ees. Koolis õpetati kõike eluks vajalikku. Peale tunde oli võimalus käia kõikvõimalikes ringides, milledest ma aktiivselt osa võtsin ning tänu millele olid mul hilisemad huvid teatri, rahva- kui ka peotantsu vastu.
 
Alglassides sain ka nautida isa ebaõnnestunud uraaniäri katset. Olin üleöö kooli üks kuulsaimaid lapsi. Kuulsuse oreool kestis kõik 90-ndad aastad. Alles hiljem Andres Anvelti kirjutis “Punane elavhõbe” tuletas mulle ja ühiskonnale juhtunut meelde. Inimesed olid selleks ajaks juba asja unustanud ning võtsid ta lugu kui “Seiklusjutte maalt ja merelt.”
Koolis tutvusin teiste eakaaslastega, samuti ka vanemate klassi poistekambaga, kellele meeldis nõrgematele liiga teha ning sooritada muid mittekõlbelisi tegusi. Nagu öeldakse, kui tahad ellu jääda, siis ulu koos huntidega. Ka mina pidin seisma silmitsi olukorraga – kas olen ise peksukott või ajada poliitikat, kus hundidi söönud – lambad terved. See uus sotsiaalne olukord andis mulle väga suure kogemuse tunnetada omal nahal hea ja kurja vahekorda.
Suuremaks saades mulle meeldis põhikooli kirjanduse tundides kirjutada kirjandeid. Klassijuhataja ja kirjanduse õpetaja Imbi Beek lasi alati mu kirjandeid klassi ees ette lugeda. Seda teades kirjutasin omad lood nii, et klassikaaslased, kes seda kuulasid, said alati naerda. Ka põhikooli lõpukõne oli minu teha ja koostada, sest Imbi ütles, et sinust Mario saab rahvainimene – palun, kas koostaksid selle kõne. Siis ma ei mõistnud veel selle lause tähendust, kuid ma nõustusin tema palvega.
 
Suurema osa ajast viibisin ma vanavanemate juures Haeska külas Läänemaal, sest vanemad käisid tööl ja vaheaegadel ei olnud linnas lihtsalt huvitav. Tänu sellele on mul sealsete inimestega lähedane suhe. Haeska oli ka vabaduste küla, sest seal sai teha kõike, mida linnas teha ei saanud. Kui sain 15- aastaseks, sai vanaisa heinatöö eest nõukogudeaegse külgkorviga mootorratta K-750, mida mul meeldis pidevalt ärandada. Kaks nädalat peale motika saamist pidin veetma nädala haiglas, kuna tegin mootorrattaga avarii. Avarii tulemusel lõin pea vastu puud nii kõvasti ära, et kiiver läks pooleks. Õnnetusest oli vähemalt nii palju kasu, et õpitulemused läksid korraks väga heaks. Eeldasin, et see oli tingitud löögist pähe. Haiglast välja saades klopsisin motika üles, sest tolleaegne armastus mootorrataste vastu oli väga tugev ja mind ei heidutanud üks ebaõnnestumine, vaid pigem andis mulle kogemust ja jõudu juurde.
Kohalike poistega lõime minu esimese niiöelda põrandaaluse organisatsiooni “BikersGang”. Meil oli oma põhikiri, mille juhatusega vastu võtsime, samuti oma logo. Kahjuks neist säilinud midagi ei ole. Kamba eesmärk oli sõita mootorratastega ning teha igasuguseid lolluseid, mis vähegi pähe tuli.
 
Kaitseväes teenisin logistikapataljonis Tallinnas. Oma lapsepõlve haiguse tõttu oli mul võimalus kaitseväest ära hiilida, kuid seda ma ei teinud. Hoopis vastupidi, ma lausa nõudsin, et mind sinna vastu võetakse. Arstid kehitasid õlgu ning soovisid mulle edu ning nõnda ma alustasin oma kaitseväeteenistust. Esimesed kolm päeva olid kui õudusunenägu ning mõtlesin:” Kuhu kuradi kohta ma nüüd lasin ennast paigutada.” Oli suvine aeg ja räigelt kuum. Vormis oli lausa võimatu olla. Keel surises suus, higi lahmas päevad läbi ning poisid rivis minestasid. Osad poisid oli seal olles nii šokis, et istusid taburetil ning kõigutasid oma keha nagu hullud hullumajas, ise korrutades: “Ma põgenen siit, ma põgenen siit.” Üks nooruk lõikus ennast duširuumis, et saaks ära pääseda. Tihedad külalised tubades olid allülemad, kes karjusid poiste peale ning keerasid madratsid ja kappide sisud tagurpidi. Seda tehti süstemaatiliselt. Ma valetaks, kui ütleks, et ma öösiti patja ei nutnud, kuid samas kinnitasin endale, et pean need 11 kuud vastu. Aeg läks edasi. Kui sõduri baaskursus läbitud ja ka ametid omandatud, anti meile kõigile kohustused, mida pidime täitma. Kuna olin staabi kaitsejaos, mis koosnes enamasti venelastest ja ükski nooremseersant ei olnud nõus seda allumatut jagu juhtima, anti see kohustus millegipärast mulle. Ja siis saabus minu jaoks see aeg nagu oleksin ma nõukogude armees, sest ümberringi toimus suhtlemine ainult vene keeles. Õnneks sain tänu oma varasematele elukogemustele nendega kohe sina peale ning ma olin ainuke, kelle käsku nad lõpuks täitsid ja seda ma tegin kõike eesti keeles. Teistele seersantidele, kes midagi neilt nõudsid, öeldi lihtsalt: “Ma ei saa aru!”
 
Kaitseväes sain oma esimese organiseeritud seadusliku jaojuhtimise kogemuse, samas ise olles reamehe auastmes. Kapraliks sain ma alles kaitseliidus.
 
Siin kiiresti muutuvas maailmas pead olema sa väga paindlik. Selleks olen töötanud väga erinevatel aladel, et saada kogemusi ning leida oma elu eesmärk. Kui sa elus midagi väga tahad, siis lõpuks sa selle ka saad!
Olen olnud kelner, baarman, autopesija, kohviku pidaja, Kaitseliidu valverühmas valvur, diskoteegis turvamees, laevatehases lamineerija, aurahade tehases pronseerija, kipsipaigaldaja, lagedepaigaldaja, 4×4 veoliste rajakohtunik, mööblipaigaldaja ja isegi ühe päeva Valjala sepikojas sepp.
 
2016. aastal tulin Soome, kuna Eestis elades ja töötades palk ei rahuldanud mind. Võtsin majalaenu ning ka lapsed, kes olid vahepeal sündinud, vajasid parimat. Esimesed kuud olid võõras riigis keerulised. Kolm kuud elasin isa köögis laua all koos oma elukaaslasega, kellega sai Soome teekond ette võetud. Aga ma ei andnud alla ja samm-sammult rühkisin ikka edasi ja edasi. Lõpuks elukaaslane andis alla ning läks Eestisse tagasi . Ka meie suhe läks koos temaga.
Tänu emale ja ta elukaaslasele avastasin EKRE päriselt.
 
Paljud on küsinud: “Miks just EKRE?” Mu vastus on lihtne: “Miks peaksin ma valima poliitilise ideoloogiaga parteid, mida minu vanavanemad Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast saati on piimapuki ääres kirunud?”
Peagi mõistsin, et kõik see mida ma olen elus läbi kogenud, ongi pakitud ühte formaati ehk sain poliitilise ilmutuse. Sest EKREs ongi need tavalised Eestimaa inimesed, kes oma elukogemustele tuginedes ajavad koos ühte asja – Eesti asja!